(1)

Oma 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „rohelepe“) võttis Euroopa Komisjon kohustuse vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (3) muud kui finantsteabe avaldamist käsitlevad sätted. Rohelepe on liidu uus majanduskasvu strateegia. Selle eesmärk on muuta liit 2050. aastaks nüüdisaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta liidu kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Roheleppe eesmärk on lahutada majanduskasv ressursikasutusest ja tagada, et kõik piirkonnad ja liidu kodanikud osalevad sotsiaalselt õiglases üleminekus kestlikule majandussüsteemile, nii et ühtegi inimest ega ühtegi kohta ei jäetaks kõrvale. Sellega aidatakse kaasa eesmärgile ehitada üles inimeste hüvanguks toimiv majandus, tugevdada liidu sotsiaalset turumajandust ja aidata tagada, et see on tulevikuks valmis ning loob stabiilsust, töökohti, majanduskasvu ja kestlikke investeeringuid.

Need eesmärgid on eriti olulised, arvestades COVID-19 pandeemia põhjustatud sotsiaal-majanduslikku kahju ning vajadust kestliku, kaasava ja õiglase taastumise järele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (4) muudetakse 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärk liidus õiguslikult siduvaks. Lisaks kohustub komisjon oma 20. mai 2020. aasta teatises „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ tagama, et 2050. aastaks on kõik maailma ökosüsteemid taastatud, vastupanuvõimelised ja piisavalt kaitstud. Selle strateegia eesmärk on suunata Euroopa elurikkus 2030. aastaks taastumise teele.

(2)

Oma 8. märtsi 2018. aasta teatises pealkirjaga „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (edaspidi „jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava“) esitas komisjon meetmed järgmiste eesmärkide saavutamiseks: suunata kapitalivood ümber kestlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv; hallata finantsriske, mis tulenevad kliimamuutustest, loodusvarade vähenemisest, keskkonna halvenemisest ja sotsiaalsetest probleemidest. Nende eesmärkide saavutamise eeltingimus on, et teatavad ettevõtjate kategooriad avalikustaksid asjakohast, võrreldavat ja usaldusväärset kestlikkusteavet. Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud kestliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava rakendamise osana vastu mitu õigusakti. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088 (5) reguleerib seda, kuidas finantsturu osalised ja finantsnõustajad peavad avalikustama kestlikkusteavet lõppinvestoritele ja varade omanikele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852 (6) luuakse keskkonnasäästliku majandustegevuse klassifitseerimissüsteem eesmärgiga suurendada kestlikke investeeringuid ja võidelda alusetult kestlikeks nimetatavate finantstoodete rohepesu vastu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2089 (7), mida on täiendatud komisjoni delegeeritud määrustega (EL) 2020/1816 (8), (EL) 2020/1817 (9) ja (EL) 2020/1818 (10), kehtestatakse keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimisalased avalikustamisnõuded võrdlusaluste halduritele ning miinimumnõuded ELi kliimaülemineku võrdlusaluse ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste koostamiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (11) on sätestatud nõue, et suured krediidiasutused või investeerimisühingud, kes on emiteerinud väärtpabereid, mis on võetud kauplemisele reguleeritud turul, avalikustaksid teabe keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide kohta alates 28. juunist 2022. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2033 (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2034 (13) kehtestatud investeerimisühingute usaldatavusnõuete raamistik sisaldab sätteid keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimisriski mõõtme kasutuselevõtu kohta pädevate asutuste järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis ning hõlmab investeerimisühingute keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimisriskide avalikustamise nõudeid, mida tuleb kohaldada alates 26. detsembrist 2022. Komisjon võttis 6. juulil 2021 kestliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava järgides vastu ka ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa rohevõlakirjade kohta.

(3)

Oma 17. juuni 2019. aasta teatises peakirjaga „Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta: kliimaga seotud teabe avaldamist käsitlev lisa“ (edaspidi „suunised kliimaga seotud teabe avaldamise kohta“) rõhutas komisjon kliimaga seotud teabe avaldamisest tulenevat kasu ettevõtjate jaoks, eelkõige tänu suuremale teadlikkusele ning kliimaga seotud riskide ja võimaluste paremale mõistmisele ettevõtte sees, investorite baasi mitmekesistamisele, madalamatele kapitalikuludele ja konstruktiivse dialoogi parandamisele kõigi sidusrühmadega. Lisaks võib mitmekesisus ettevõtete juhtorganites mõjutada otsustusprotsessi, ettevõtete juhtimist ja vastupanuvõimet.

(4)

Oma 5. detsembri 2019. aasta järeldustes kapitaliturgude liidu tugevdamise kohta rõhutas nõukogu, kui tähtis on pakkuda usaldusväärset, võrreldavat ja asjakohast teavet kestlikkusega seotud riskide, võimaluste ja mõju kohta, ning kutsus komisjoni üles kaaluma muu kui finantsteabe avaldamise Euroopa standardi väljatöötamist.

(5)

Oma 29. mai 2018. aasta resolutsioonis jätkusuutliku rahastamise kohta (14) nõudis Euroopa Parlament muu kui finantsteabe avaldamist käsitlevate nõuete täiendamist direktiivi 2013/34/EL raames. Oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsioonis äriühingu kestliku üldjuhtimise kohta (15) väljendas Euroopa Parlament heameelt komisjoni võetud kohustuse üle vaadata läbi direktiiv 2013/34/EL ja pidas vajalikuks luua ulatuslik muu kui finantsteabe avaldamise liidu raamistik, mis hõlmab muu kui finantsteabe avaldamise kohustuslikke liidu standardeid. Euroopa Parlament nõudis aruandlusnõuete kohaldamisala laiendamist täiendavatele ettevõtjate kategooriatele ja auditi nõude kehtestamist.

(6)

ÜRO Peaassamblee võttis oma 25. septembri 2015. aasta resolutsioonis „Muudame oma maailma: kestliku arengu tegevuskava aastani 2030“ (edaspidi „kestliku arengu tegevuskava 2030“) vastu uue ülemaailmse kestliku arengu raamistiku. Kestliku arengu tegevuskava 2030 keskmes on ÜRO kestliku arengu eesmärgid (edaspidi „kestliku arengu eesmärgid“) ja see hõlmab kestlikkuse kolme mõõdet: majandust, sotsiaalvaldkonda ja keskkonda. Komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud – Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ seostatakse kestliku arengu eesmärgid liidu poliitikaraamistikuga, tagamaks, et kõigi liidu meetmete ja poliitiliste algatuste puhul arvestataks nii liidus kui ka väljaspool liitu nende eesmärkidega algusest peale. Oma 20. juuni 2017. aasta järeldustes „Euroopa jätkusuutlik tulevik: ELi vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030“ kinnitas nõukogu liidu ja selle liikmesriikide kindlat tahet rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030 täielikult, sidusalt, ulatuslikult, integreeritult ja tulemuslikult ning tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/95/EL (16) muudeti direktiivi 2013/34/EL seoses muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt. Direktiiviga 2014/95/EL kehtestati ettevõtjatele kohustus esitada teave vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimuste kohta. Direktiiviga 2014/95/EL nõuti ettevõtjatelt nende teemade kohta teabe avalikustamist järgmistes aruandlusvaldkondades: ärimudel, põhimõtted (sealhulgas rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetlused), põhimõtete rakendamise tulemused, riskid ja riskijuhtimine ning äri seisukohast olulised põhilised tulemusnäitajad.

(8)

Paljud sidusrühmad peavad terminit „muu kui finantsteave“ ebatäpseks, eelkõige seetõttu, et see osutab, et kõnealusel teabel ei ole mingit finantstähtsust. Selline teave omab siiski üha suuremat finantstähtsust. Paljud selle valdkonna organisatsioonid, algatused ja kestlikkusaruandluse valdkonna praktikud viitavad „kestlikkusteabele“. Seetõttu on termini „muu kui finantsteave“ asemel eelistatav kasutada terminit „kestlikkusteave“. Seepärast tuleks direktiivi 2013/34/EL muuta, et võtta arvesse seda terminoloogilist muudatust.

(9)

Kui ettevõtjad koostaksid paremaid kestlikkusaruandeid, oleksid lõplikud kasusaajad üksikisikud ja hoiustajad, sealhulgas ametiühingud ja töötajate esindajad, kes saaksid piisavat teavet ja suudaksid tänu sellele osaleda paremini sotsiaaldialoogis. Hoiustajatel, kes soovivad investeerida kestlikult, on võimalus seda teha, samas kui stabiilsest, kestlikust ja kaasavast majandussüsteemist peaksid kasu saama kõik kodanikud. Sellise kasu realiseerimiseks peab ettevõtja aastaaruannetes avaldatud kestlikkusteave kõigepealt jõudma kahe peamise kasutajate rühmani. Esimesse kasutajate rühma kuuluvad investorid, sealhulgas varahaldurid, kes soovivad paremini mõista kestlikkuse aspektidega seotud riske ja võimalusi oma investeeringute jaoks, ning nende investeeringute mõju inimestele ja keskkonnale. Teise kasutajate rühma kuuluvad kodanikuühiskonna osalejad, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid ja sotsiaalpartnerid, kes soovivad panna ettevõtjaid enam vastutama inimestele ja keskkonnale avaldatava mõju eest. Aastaaruannetes avalikustatud kestlikkusteavet saaksid kasutada ka muud sidusrühmad, eelkõige selleks, et edendada võrreldavust turusektorite vahel ja nende sees.

Ettevõtjate äripartnerid, sealhulgas kliendid, saaksid tugineda kestlikkusteabele, et mõista kestlikkusega seotud riske ja mõju kogu oma väärtusahelate ulatuses ning vajaduse korral neist teatada. Poliitikakujundajad ja keskkonnaasutused saavad sellist teavet kasutada eelkõige koondandmetena, et jälgida keskkonna- ja sotsiaalseid suundumusi, aidata kaasa keskkonnaalasele arvepidamisele ja anda teavet avaliku poliitika jaoks. Ettevõtjate aastaaruannetega tutvuvad otseselt vähesed üksikkodanikud ja -tarbijad, kuid nad saaksid kestlikkusteavet kasutada kaudselt, näiteks finantsnõustajate või valitsusväliste organisatsioonide nõuannete või arvamuste kaalumisel. Paljud investorid ja varahaldurid ostavad kestlikkusteavet kolmandatest isikutest andmepakkujatelt, kes koguvad teavet eri allikatest, sealhulgas äriühingute avalikest aruannetest.

(10)

Kestlikkusteabe turg kasvab kiiresti ja kolmandast isikust andmepakkujate roll muutub üha tähtsamaks, arvestades uusi kohustusi, mida investorid ning varahaldurid täitma peavad. Rühmitatud andmete parema kättesaadavusega peaks kestlikkusteabe maksumus muutuma mõistlikumaks. Käesoleva muutmisdirektiiviga ette nähtud direktiivi 2013/34/EL muudatused peaksid suurendama andmete võrreldavust ja ühtlustama standardeid. Eeldatakse, et kolmandast isikust andmepakkujate tavad paranevad ja oskusteave selles valdkonnas kasvab, mis võib luua uusi töökohti.

(11)

Nõudlus ettevõtete kestlikkusteabe järele on viimastel aastatel väga palju kasvanud, eriti investeerimisringkondades. Selle nõudluse kasvu taga on ettevõtjatele tekkivate riskide muutuv iseloom ja investorite suurem teadlikkus nende riskide finantsmõjust. Eelkõige kehtib see kliimaga seotud finantsriskide kohta. Samuti suureneb teadlikkus riskidest ja võimalustest ettevõtjatele ja investeeringutele, mis tulenevad muudest keskkonnaküsimustest, näiteks elurikkuse vähenemisest, ning tervise- ja sotsiaalküsimustest, sealhulgas seoses lapstööjõu kasutamise ja sunniviisilise tööga. Nõudluse suurenemine kestlikkusteabe järele on tingitud ka nende investeerimistoodete hulga suurenemisest, millega püütakse täita justnimelt teatavaid kestlikkusstandardeid või saavutada teatavaid kestlikkuseesmärke ning tagada kooskõla ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja liidu poliitika eesmärkidega. Osa sellest suurenemisest on varem vastu võetud liidu õigusaktide, eelkõige määruste (EL) 2019/2088 ja (EL) 2020/852 loogiline tagajärg. Osaliselt oleks see suurenemine toimunud kodanike kiiresti muutuva teadlikkuse, tarbijate eelistuste ja turutavade tõttu igal juhul. COVID-19 pandeemia tõttu on kasutajate teabevajadus veelgi kiiremini suurenenud, eelkõige seetõttu, et see on toonud esile töötajate ja ettevõtjate väärtusahelate nõrgad kohad. Teave keskkonnamõju kohta on asjakohane ka tulevaste pandeemiate leevendamise kontekstis, kuna inimtegevusest tingitud häired ökosüsteemides on haiguste esinemise ja levikuga üha enam seotud.

(12)

Ka ettevõtjad ise saavad kasu kvaliteetsete aruannete koostamisest kestlikkusaspektide kohta. Kestlikkuseesmärkide saavutamiseks mõeldud investeerimistoodete arvu kasv tähendab, et hea kestlikkusaruandlus võib parandada ettevõtja juurdepääsu finantskapitalile. Kestlikkusaruandlus võib aidata ettevõtjatel tuvastada ja juhtida oma kestlikkusaspektidega seotud riske ja võimalusi. See võib luua aluse paremaks dialoogiks ja suhtlemiseks ettevõtjate ja nende sidusrühmade vahel ning aidata ettevõtjatel oma mainet parandada. Lisaks tagaks kestlikkusaruandluse ühtne alus kestlikkusaruandluse standardite näol asjakohase ja piisava teabe andmise ning vähendaks seega märkimisväärselt ühekordseid teabenõudeid.

(13)

Komisjoni 21. aprilli 2021. aasta aruandes direktiivide 2013/34/EL, 2014/95/EL ja 2013/50/EL läbivaatamisklauslite kohta ning sellele lisatud äriühingute avaliku aruandluse ELi raamistiku toimivuskontrollis (edaspidi „komisjoni aruanne läbivaatamisklauslite ja sellele lisatud toimivuskontrolli kohta“) tuvastati direktiivi 2014/95/EL tulemuslikkusega seotud probleeme. Leidub märkimisväärseid tõendeid selle kohta, et paljud ettevõtjad ei avalda olulist teavet mitte kõigi kestlikkusega seotud teemade kohta, sealhulgas kliimaga seotud teave, nagu kõik kasvuhoonegaaside heitkogused, ja elurikkust mõjutavad tegurid. Aruandes märgiti olulise probleemina ka kestlikkusteabe piiratud võrreldavust ja usaldusväärsust. Lisaks ei ole paljud ettevõtjad, kelle kestlikkusteavet kasutajad vajavad, kohustatud sellist teavet esitama. Seetõttu on selge vajadus kindla ja taskukohase aruandlusraamistiku järele, millega kaasneksid tulemuslikud audiitorkontrollitavad, et tagada andmete usaldusväärsus ning vältida rohepesu ja topeltarvestust.

(14)

Poliitikameetmete puudumise korral lõhe kasutajate teabevajaduste ja ettevõtjate esitatava kestlikkusteabe vahel eeldatavasti suureneb. Sellel lõhel on märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed. Investoritel ei ole võimalik kestlikkusega seotud riske ja võimalusi oma investeerimisotsustes piisavalt arvesse võtta. Mitme sellise investeerimisotsuse kuhjumine, milles ei võeta piisavalt arvesse kestlikkusega seotud riske, võib tekitada finantsstabiilsust ohustavaid süsteemseid riske. Nendele süsteemsetele riskidele, eriti kliima puhul, on tähelepanu juhtinud Euroopa Keskpank (EKP) ja rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks finantsstabiilsuse nõukogu. Samuti on investoritel vähem võimalusi suunata rahalisi vahendeid sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega tegelevatesse ja mitte neid süvendavatesse ettevõtjatesse ja majandustegevusse, mis omakorda kahjustab roheleppe, kestliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava ning Pariisi kokkuleppe eesmärke. Ettevõtjate tegevusest mõjutatud valitsusväliste organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja kogukondade ning muude sidusrühmade võimalus ettevõtjaid inimestele ja keskkonnale avalduva mõju eest vastutusele võtta on väiksem. See tekitab vastutuse puudujäägi ja võib vähendada kodanike usaldust ettevõtete vastu, mis omakorda võib avaldada negatiivset mõju sotsiaalse turumajanduse tõhusale toimimisele. Kestlikkusega seotud riskide mõõtmise, hindamise ja juhtimise üldtunnustatud mõõdikute ja meetodite puudumine takistab ka ettevõtjate püüdlusi tagada oma ärimudelite ja tegevuse kestlikkus. Ettevõtjate esitatava kestlikkusteabe puudumisel on sidusrühmadel, sealhulgas kodanikuühiskonna osalejatel, ametiühingutel ja töötajate esindajatel, keerulisem ettevõtjatega kestlikkusaspektides dialoogi astuda.

(15)

Komisjoni aruandes läbivaatamisklauslite kohta ja sellele lisatud toimivuskontrollis leiti ka, et kestlikkusaspekte käsitlevate teabenõuete arv on märkimisväärselt kasvanud ning teabenõuete eesmärk oli vähendada lõhet kasutajate teabevajaduste ja kättesaadava kestlikkusteabe vahel. Lisaks eeldatakse tõenäoliselt ka edaspidi, et ettevõtjad kasutavad erinevaid raamistikke ja standardeid, ning need ootused võivad isegi suureneda, kui kestlikkusteabe väärtustamine üha kasvab. Kui puuduvad poliitikameetmed konsensuse saavutamiseks teabe suhtes, mida ettevõtjad peaksid esitama, suurenevad kulud ja koormus aruandeid esitavate ettevõtjate ja sellise teabe kasutajate jaoks märkimisväärselt.

(16)

Olemasolev teabelõhe suurendab tõenäosust, et üksikud liikmesriigid kehtestavad üha lahknevamaid riigisiseseid norme või standardeid. Eri liikmesriikide erinevad aruandlusnõuded võivad tekitada piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele lisakulusid ja keerukust ning kahjustada seetõttu siseturgu, asutamisõigust ja kapitali vaba liikumist liidus. Ka muudaksid sellised erinevad aruandlusnõuded esitatud teabe piiriüleselt vähem võrreldavaks, mis kahjustab kapitaliturgude liitu.

(17)

Direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a kohaldatakse vastavalt suurettevõtjate suhtes, kes on avaliku huvi üksused töötajate arvuga keskmiselt üle 500, ja avaliku huvi üksuste suhtes, kes on suure kontserni emaettevõtjad töötajate arvuga konsolideeritud alusel keskmiselt üle 500. Pidades silmas kasutajate suurenevaid vajadusi kestlikkusteabe järele, tuleks selle teabe edastamist nõuda täiendavatelt ettevõtjate kategooriatelt. Seetõttu on asjakohane nõuda, et kõik suurettevõtjad ja kõik ettevõtjad, välja arvatud mikroettevõtjad, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, esitaksid üksikasjalikku kestlikkusteavet. Käesoleva muutmisdirektiivi sätetes, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL artikleid 19a ja 29a on sõnaselgelt sätestatud aruandlusnõuete kohaldamisala, viitega direktiivi 2013/34/EL artiklitele 2 ja 3. Seetõttu ei lihtsusta ega muuda need teisi nõudeid ning direktiivi 2013/34/EL artiklis 40 sätestatud vabastuste piirangut avaliku huvi üksuste puhul ei kohaldata. Eelkõige ei tohiks kestlikkusaruandluse nõuete kohaldamisel käsitada avaliku huvi üksusi suurettevõtjatena. Sellest lähtuvalt tuleks väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul ning kes on avaliku huvi üksused, lubada esitada aruandeid kooskõlas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kestlikkusaruandluse standarditega. Lisaks peaksid kõik ettevõtjad, kes on suurte kontsernide emaettevõtjad, koostama kestlikkusaruandeid kontserni tasandil. Lisaks, kuna määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 osutatakse direktiivi 2013/34/EL artiklitele 19a ja 29a, peavad artiklis 19a või 29a sätestatud kestlikkusaruandluse nõuete kohaldamisalasse lisatud ettevõtjad järgima ka määruse (EL) 2020/852 artiklit 8.

(18)

Käesolevas muutmisdirektiivis sätestatud nõue, et kestlikkusaspektide kohta peaksid teavet avalikustama ka suurettevõtjad, kelle väärtpaberid ei ole liidu reguleeritud turul kauplemisele võetud, on eelkõige põhjendatud murega selliste ettevõtjate mõju ja vastutuse pärast, sealhulgas nende väärtusahela kaudu. Sellega seoses peaksid kõigile suurettevõtjatele kehtima samad kestlikkusteabe avalikustamise nõuded. Lisaks vajavad finantsturu osalised teavet ka nendelt suurettevõtjatelt, kelle väärtpaberid ei ole liidu reguleeritud turul kauplemisele võetud.

(19)

Käesolevas muutmisdirektiivis sätestatud nõue, et kolmanda riigi ettevõtjad, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, peaksid samuti avalikustama teavet kestlikkusaspektide kohta, on kavandatud vastusena finantsturu osaliste vajadusele saada sellistelt ettevõtetelt teavet, et võimaldada neil mõista investeerimisriske ning investeeringute mõju ning et täita määruses (EL) 2019/2088 sätestatud avalikustamisnõudeid.

(20)

Kolmandate riikide ettevõtjatelt, kes tegutsevad olulisel määral liidu territooriumil, tuleks samuti nõuda kestlikkusteabe esitamist, eelkõige nende mõju kohta sotsiaal- ja keskkonnaküsimustele, tagamaks, et kolmandate riikide ettevõtjad vastutaksid oma mõju eest inimestele ja keskkonnale ning et kõigil siseturul tegutsevatel äriühingutel oleksid võrdsed võimalused. Seepärast tuleks kestlikkusaruandluse nõudeid kohaldada kolmandate riikide ettevõtjate suhtes, kelle netokäive liidus on üle 150 miljoni euro ja kellel on liidu territooriumil tütarettevõtja või filiaal. Et tagada selliste nõuete proportsionaalsus ja täitmine, tuleks kolmandate riikide ettevõtjate filiaalidele kohaldada künnist, mille kohaselt peab neil olema liidus üle 40 miljoni euro suurune netokäive ning kolmandate riikide ettevõtjate tütarettevõtjatele künnist, mis liigitab ettevõtja suurettevõtjaks või väikeseks või keskmise suurusega ettevõtjaks (välja arvatud mikroettevõtjad), kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, kuna sellised tütarettevõtjad ja filiaalid peaksid vastutama kolmanda riigi ettevõtja kestlikkusaruande avaldamise eest. Kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja või filiaali avaldatud kestlikkusaruanded tuleks koostada kooskõlas standarditega, mille komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktidega hiljemalt 30. juuniks 2024.

Kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtjal või filiaalil peaks samuti olema võimalik esitada aruanne kooskõlas liidus asutatud ettevõtjate suhtes kohaldatavate standarditega või rakendusakti kohaselt samaväärseteks peetavate standarditega. Juhul kui kolmanda riigi ettevõtja ei esita kogu käesoleva direktiiviga nõutavat teavet, kuigi kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja või filiaal on teinud kõik endast oleneva vajaliku teabe saamiseks, peaks kõnealune tütarettevõtja või filiaal esitama kogu tema valduses oleva teabe koos avaldusega selle kohta, et kolmanda riigi ettevõtja ei teinud ülejäänud nõutavat teavet kättesaadavaks. Aruannete kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamiseks tuleks kolmandate riikide ettevõtjate kestlikkusaruanded avaldada koos sellise isiku või äriühingu väljendatud kindlust andva arvamusega, kellel on kolmanda riigi ettevõtja suhtes kohaldatava õiguse või liikmesriigi õiguse kohaselt õigus esitada kestlikkusaruandele kindluse andmise audiitorkontrolli („kestlikkusaruannete audiitorkontroll“ või „kestlikkusaruandluse audiitorkontroll“) kohta arvamus. Kui sellist kindlust andvat arvamust ei esitata, peaks kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja või filiaal tegema avalduse selle kohta, et kolmanda riigi ettevõtja ei ole esitanud vajalikku kindlust andvat arvamust. Kestlikkusaruanne tuleks teha üldsusele tasuta kättesaadavaks liikmesriikide keskregistrite, äriregistrite või äriühingute registrite kaudu või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja või filiaali veebisaidil.

Liikmesriikidel peaks olema võimalik teavitada komisjoni igal aastal avaldamisnõudele vastavatest kolmanda riigi ettevõtjate tütarettevõtjatest või filiaalidest ning juhtudest, kui aruanne küll avaldati, kuid kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja või filiaal teatas, et tal ei olnud võimalik saada kolmanda riigi ettevõtjalt vajalikku teavet. Komisjon peaks tegema oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks loetelu kolmandate riikide ettevõtjatest, kes on kestlikkusaruande avaldanud.

(21)

Arvestades kestlikkusega seotud riskide suurenevat olulisust ja võttes arvesse, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, moodustavad olulise osa kõigist äriühingutest, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, on investorite kaitse tagamiseks kohane nõuda, et ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (välja arvatud mikroettevõtjad), kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, avalikustaksid kestlikkusaspekte käsitlevat teavet. Sellise nõude kehtestamine aitab tagada, et finantsturu osalised saavad investeerimisportfellidesse kaasata väiksemaid ettevõtjaid, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, selle alusel, et nad esitavad finantsturu osalistele vajalikku kestlikkusteavet.

See aitab kaitsta ja parandada väiksemate ettevõtjate, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, juurdepääsu finantskapitalile ning vältida selliste ettevõtjate diskrimineerimist finantsturu osaliste poolt. Selle nõude kehtestamine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (välja arvatud mikroettevõtjad), kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, on vajalik ka selle tagamiseks, et finantsturu osalised saaksid teavet, mida neil on investeerimisobjektiks olevatelt ettevõtjatelt vaja, et neil oleks võimalik täita määruses (EL) 2019/2088 sätestatud kestlikkusalaseid avalikustamise nõudeid. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, tuleks anda võimalus esitada teavet kooskõlas standarditega, mis on proportsionaalsed nende suutlikkuse ja ressurssidega ning vastavad nende tegevuse ulatusele ja keerukusele. Ka väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, kelle väärtpaberid ei ole liidu reguleeritud turul kauplemisele võetud, peaks olema võimalik kasutada selliseid proportsionaalseid standardeid vabatahtlikkuse alusel.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kestlikkusaruandluse standardid oleksid käesolevas muutmisdirektiivis sätestatud nõuete kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate jaoks võrdlusalus sellise kestlikkusteabe taseme kohta, mille nõudmine oma väärtusahelates osalevatelt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest tarnijatelt ja klientidelt oleks mõistlik. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, tuleks lisaks anda piisavalt aega, et valmistuda kestlikkusteabe esitamise nõude kohaldamiseks, kuna nad on väiksemad ja nende vahendid piiratumad, ning arvesse tuleb võtta COVID-19 pandeemia tekitatud keerulisi majanduslikke olusid. Seetõttu tuleks sätteid, mis käsitlevad äriühingute kestlikkusaruandlust, kohaldada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (välja arvatud mikroettevõtjad) suhtes, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, majandusaastate puhul, mis algavad 1. jaanuaril 2026 või pärast seda. Pärast seda kuupäeva peaks väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, olema kaheaastase üleminekuperioodi jooksul võimalus loobuda käesolevas muutmisdirektiivis sätestatud kestlikkusaruandluse nõuetest, tingimusel et nad märgivad oma tegevusaruandes lühidalt, miks kestlikkusteavet ei ole esitatud.

(22)

Liikmesriikidel peaks olema vabadus hinnata oma ülevõtmismeetmete mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et vältida neile avalduvat ebaproportsionaalset mõju, pöörates erilist tähelepanu mikroettevõtjatele, ning tarbetut halduskoormust. Liikmesriigid peaksid kaaluma meetmete kehtestamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks kestlikkusaruandluse standardite kohaldamisel.

(23)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (17) kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul. Tagamaks, et ettevõtjatele, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, sealhulgas kolmandate riikide emitentidele, kehtiksid samad kestlikkusaruandluse nõuded, peaks direktiiv 2004/109/EÜ sisaldama vajalikke ristviiteid kõigile nõuetele aruandeaasta finantsaruandes kestlikkusaruandluse esitamise kohta.

(24)

Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõike 4 esimese lõigu punktiga i ja artikli 23 lõike 4 neljanda lõiguga antakse komisjonile õigus võtta meetmeid, et luua vastavalt mehhanism nimetatud direktiivi alusel nõutava teabe samaväärsuse kindlakstegemiseks ja raamatupidamisstandarditega seotud üldiste samaväärsuskriteeriumide kehtestamiseks. Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõike 4 kolmanda lõiguga antakse komisjonile õigus võtta vastu vajalikud otsused kolmandas riigis asuva emitendi kasutatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse küsimuses. Selleks et kajastada kestlikkusnõuete lisamist direktiivi 2004/109/EÜ, tuleks komisjonile anda õigus luua kolmanda riigi emitentide kohaldatavate kestlikkusaruandluse standardite samaväärsuse kindlakstegemise mehhanism sarnaselt komisjoni määruses (EÜ) nr 1569/2007 (18) sätestatule, millega sätestatakse kolmandate riikide emitentide kohaldatavate raamatupidamisstandardite samaväärsuse kindlaksmääramise kriteeriumid. Samal põhjusel tuleks komisjonile anda ka õigus võtta vastu vajalikud otsused kolmandate riikide emitentide kasutatavate kestlikkusaruandluse standardite samaväärsuse küsimuses. Käesoleva muutmisdirektiiviga tehtud muudatused tagavad kestlikkusaruandluse kohustuste ja aruandeaasta finantsaruandega seotud finantsaruandluskohustuste samaväärsuse ühtse korra.

(25)

Direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikega 3 ja artikli 29a lõikega 3 muu kui finantsteabe esitamise kohustusest vabastatud kõik tütarettevõtjad, kui sellised ettevõtjad ja nende tütarettevõtjad on hõlmatud emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandega, tingimusel et see aruanne sisaldab nimetatud direktiivi kohaselt esitatud muud kui finantsteavet. Siiski on vaja tagada, et kestlikkusteave oleks kasutajatele hõlpsasti kättesaadav, ja kindlustada läbipaistvus selles osas, milline vabastatud tütarettevõtja emaettevõtja esitab aruande kontserni tasandil. Seepärast tuleb nõuda, et kõnealused tütarettevõtjad lisaksid oma tegevusaruandesse selle emaettevõtja nime ja registrijärgse asukoha, kes esitab kestlikkusteavet kontserni tasandil, veebilingid oma emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandele ja viite asjaolule, et nad on kestlikkusaruandlusest vabastatud. Liikmesriikidel peaks olema võimalik nõuda, et emaettevõtja avaldaks konsolideeritud tegevusaruande keeltes, mida nad aktsepteerivad, ning et emaettevõtja esitaks vajadusel tõlke nendesse keeltesse. Sellist vabastust tuleks kohaldada ka juhul, kui kontserni tasandil aruandeid esitav emaettevõtja on kolmandas riigis asuv ettevõtja, kes esitab kestlikkusteavet kooskõlas samaväärsete kestlikkusaruandluse standarditega.

Käesoleva muutmisdirektiiviga muudetud direktiiviga 2004/109/EÜ tuleks ette näha asjakohased mehhanismid kestlikkusaruandluse standardite samaväärsuse kindlaksmääramiseks, ning nii ettevõtjad, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, kui ka ettevõtjad, kelle väärtpaberid ei ole liidu reguleeritud turul kauplemisele võetud, peaksid esitama aruandeid kooskõlas samade kestlikkusaruandluse standarditega. Sellega seoses tuleks komisjoni poolt kooskõlas direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõike 4 esimese lõigu punktiga i ja artikli 23 lõike 4 neljanda lõiguga vastu võetud rakendusaktid, millega kehtestatakse standardite samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanism, kasutada selleks, et otsustada, kas teha kolmandate riikide emaettevõtjate tütarettevõtjatele direktiivi 2013/34/EL alusel erand. Seetõttu tuleks tütarettevõtja suhtes teha erand, kui konsolideeritud kestlikkusaruandlus toimub kooskõlas komisjoni poolt direktiivi 2013/34/EÜ artikli 29b kohaselt vastu võetud ja käesolevas direktiivis ette nähtud kestlikkusaruandluse standarditega kõnealuste kestlikkusaruandluse standarditega samaväärsel viisil, nagu on kindlaks määratud vastavalt kestlikkusaruandluse standardite samaväärsust käsitlevale rakendusaktile, mis on vastu võetud kooskõlas direktiivi 2004/109/EÜ artikli 23 lõike 4 kolmanda lõiguga. Investorite kaitse huvides ei tohiks sellist erandit kohaldada suurettevõtjate suhtes, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, et tagada selliste ettevõtjate suhtes suurem läbipaistvus.

(26)

Direktiivi 2013/34/EL artikliga 23 vabastatakse emaettevõtjad konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusaruande koostamise kohustusest, kui need emaettevõtjad on teise, seda kohustust täitva emaettevõtja tütarettevõtjad. Siiski tuleks täpsustada, et konsolideeritud finantsaruandlusest ja konsolideeritud tegevusaruandlusest vabastamise kord toimib konsolideeritud kestlikkusaruandlusest vabastamise korrast sõltumatult. Seepärast võib ettevõtja vabastada konsolideeritud finantsaruandluse nõuetest, kuid mitte konsolideeritud kestlikkusaruandluse nõuetest, kui tema kõrgeima taseme emaettevõtja koostab konsolideeritud finantsaruandeid ja konsolideeritud tegevusaruandeid kooskõlas liidu õigusega või samaväärsete nõuetega, juhul kui ettevõtja on asutatud kolmandas riigis, kuid ei koosta konsolideeritud kestlikkusaruandeid kooskõlas liidu õigusega või samaväärsete nõuetega, kui ettevõtja on asutatud kolmandas riigis. On vaja, et kontserni tasandil aruandvad emaettevõtjad annaksid piisava ülevaate oma tütarettevõtjate riskidest ja mõjust, sealhulgas asjakohasel juhul teabe hoolsuskohustuse täitmise menetluste kohta. Võib esineda juhtumeid, kus erinevused kontserni ja tema üksikute tütarettevõtjate olukorra vahel või eri territooriumidel asuvate üksikute tütarettevõtjate olukorra vahel on eriti märkimisväärsed ja viiksid, täiendava teabe puudumisel asjaomase tütarettevõtja kohta, teabe kasutaja oluliselt teistsuguse järelduseni tütarettevõtja riskide või mõjude kohta.

(27)

Krediidiasutused ja kindlustusandjad täidavad põhirolli roheleppe kohases üleminekus täielikult kestlikule ja kaasavale majandus- ja finantssüsteemile. Neil võib olla märkimisväärne positiivne ja negatiivne mõju laenuandmise, investeerimise ja väärtpaberite emissiooni tagamise kaudu. Krediidiasutuste ja kindlustusandjate suhtes, kes ei pea järgima direktiivi 2013/34/EL sätteid, sealhulgas ühistud ja vastastikused kindlustusandjad, peaksid seetõttu kehtima kestlikkusaruandluse nõuded, tingimusel et nad vastavad teatavatele suuruse kriteeriumidele. Kestlikkusteabe kasutajatel oleks seega võimalik hinnata nii selliste krediidiasutuste ja kindlustusandjate mõju ühiskonnale ja keskkonnale kui ka kestlikkusaspektidest tulenevaid riske, millega sellised krediidiasutused ja kindlustusandjad võivad silmitsi seista. Direktiivis 2013/34/EL on sätestatud kolm võimalikku kriteeriumi selle kindlaksmääramiseks, kas ettevõtjat tuleb käsitada suurettevõtjana: bilansimaht, netokäive ja keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul.

Netokäibe kriteeriumi tuleb krediidiasutuste ja kindlustusandjate puhul kohandada, viidates direktiivis 2013/34/EL esitatud üldise määratluse asemel nõukogu direktiivides 86/635/EMÜ (19) ja 91/674/EMÜ (20) sätestatud netokäibe määratlusele. Et tagada kooskõla direktiivi 86/635/EMÜ aruandlusnõuetega, peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada mitte kohaldada kestlikkusaruandluse nõudeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (21) artikli 2 lõikes 5 loetletud krediidiasutuste suhtes.

(28)

Loetelu kestlikkusaspektidest, mille kohta ettevõtjad peavad aru andma, peaks olema võimalikult sidus määruses (EL) 2019/2088 sätestatud mõiste „kestlikkustegurid“ määratlusega ning vältima andmete kasutajate poolt nõutava teabe ja ettevõtjate esitatava teabe mittevastavust. See loetelu peaks vastama ka kasutajate ja ettevõtjate vajadustele ja ootustele, kes kasutavad kolme peamise kestlikkusaspekti liigitamise vahendina sageli mõisteid „keskkonnaalane“, „sotsiaalne“ ja „ühingujuhtimise alane“. Määruses (EL) 2019/2088 sätestatud mõiste „kestlikkustegurid“ määratlus aga ei hõlma sõnaselgelt ühingujuhtimise tegureid. Seepärast peaks käesoleva direktiiviga muudetud direktiivis 2013/34/EL sätestatud mõiste „kestlikkusaspektid“ määratlus hõlmama keskkonna-, sotsiaal- ja inimõigustega ning ühingujuhtimise teguritega seotud küsimusi ja sisaldama määruses (EL) 2019/2088 sätestatud mõiste „kestlikkustegurid“ määratlust. Direktiivis 2013/34/EL sätestatud aruandlusnõuded ei tohiks piirata riiklikke aruandluskohustusi.

(29)

Direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikes 1 ja artikli 29a lõikes 1 nõutakse nii teabe esitamist ettevõtja arengust, tulemustest ja positsioonist ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses kui ka teavet, mis on vajalik, et mõista ettevõtja tegevuse mõju keskkonnale, sotsiaalsetele ja töötajatega seotud küsimustele, inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimustele. Seepärast sisaldub kõnealustes artiklites nõue ettevõtjatele anda aru nii selle kohta, milline on ettevõtja tegevuse mõju inimestele ja keskkonnale, kui ka selle kohta, kuidas kestlikkusaspektid ettevõtjat mõjutavad. Sellele viidatakse kui kahele olulisuse perspektiivile, kus ettevõtja riskid ja tema mõju on kumbki üks olulisuse perspektiiv. Äriühingute aruandluse toimivuskontroll näitab, et sageli ei mõisteta ega rakendata neid kahte perspektiivi hästi. Seetõttu on vajalik selgitada, et ettevõtjad peaksid kaaluma kumbagi olulisuse perspektiivi eraldi ja avalikustama teabe, mis on oluline mõlemast perspektiivist, samuti teabe, mis on oluline ainult ühest perspektiivist.

(30)

Direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikes 1 ja artikli 29a lõikes 1 nõutakse ettevõtjatelt teabe avalikustamist viie aruandlusvaldkonna kohta: ärimudel; põhimõtted, sealhulgas rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetlused; nende põhimõtete rakendamise tulemused; riskid ja riskijuhtimine ning äri seisukohast olulised peamised tulemusnäitajad. Direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõige 1 ei sisalda sõnaselgeid viiteid teistele aruandlusvaldkondadele, mida teabe kasutajad peavad asjakohaseks ja millest mõned on kooskõlas rahvusvahelistes raamistikega, sealhulgas kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma soovitustega hõlmatud avalikustamisega. Avalikustamise nõuded peaks olema piisavalt üksikasjalikud, tagamaks et ettevõtjad esitavad teavet oma vastupanuvõime kohta kestlikkusaspektidega seotud riskidele. Ettevõtjatelt tuleks nõuda, et lisaks direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikes 1 ja artikli 29a lõikes 1 kindlaks määratud aruandlusvaldkondadele avaldaksid nad teavet oma äristrateegia kohta ning ärimudeli ja strateegia vastupanuvõime kohta kestlikkusaspektidega seotud riskidele. Samuti tuleks neilt nõuda plaanide avalikustamist, mis neil võivad olla, et tagada oma ärimudeli ja strateegia kokkusobivus kestlikule majandusele üleminekuga ning eesmärgiga piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ga kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119, ilma ületamiseta või piiratud ületamisega.

Eriti oluline on, et kliimaga seotud kavad põhineksid uusimatel teaduslikel andmetel, sealhulgas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) aruannetel ja kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu aruannetel. Määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt avalikustatav teave kapitalikulude (CapEx) või tegevuskulude (OpEx) summa kohta, mis on seotud taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevusega, võib asjakohasel juhul toetada selliste kavadega seotud finants- ja investeerimiskavasid. Ettevõtjatelt tuleks samuti nõuda, et nad avalikustaksid, kas ja kuidas nende ärimudelis ja strateegias võetakse arvesse sidusrühmade huve; kõik kestlikkusaspektidest tulenevad võimalused ettevõtja jaoks; äristrateegia selliste aspektide rakendamine, mis mõjutavad kestlikkusaspekte või mida kestlikkusaspektid mõjutavad; kõik ettevõtja seatud kestlikkuseesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud; juhatuse ja juhtkonna roll kestlikkusaspektides; ettevõtja tegevusega seotud peamised tegelikud ja võimalikud kahjulikud mõjud ning kuidas on ettevõtja kindlaks teinud teabe, mida ta esitab. Kui on vaja avalikustada selliseid elemente nagu eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud, ei ole eraldi nõue avalikustada põhimõtete tulemused enam vajalik.

(31)

Kooskõla tagamiseks selliste rahvusvaheliste juriidiliste dokumentidega nagu ÜRO „Äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ elluviimine“ (edaspidi „ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted“), OECD suunised hargmaistele ettevõtetele ning OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku äritegevuse kohta tuleks nõuetekohase hoolsusega seotud avalikustamise nõudeid kirjeldada üksikasjalikumalt, kui seda on tehtud direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 1 punktis b ja artikli 29a lõike 1 punktis b. Hoolsuskohustuse täitmine on menetlus, mida ettevõtjad rakendavad oma tegevusega seotud oluliste tegelike ja võimalike kahjulike mõjude kindlakstegemiseks, seiramiseks, ärahoidmiseks, leevendamiseks, parandamiseks või lõpetamiseks ning milles määratakse kindlaks, kuidas ettevõtjad neid kahjulikke mõjusid käsitlevad. Ettevõtja tegevusega seotud mõju hõlmab ettevõtja otseselt põhjustatud mõju, samuti mõju, millele ettevõtja kaasa aitab, ja mõju, mis on ettevõtja väärtusahelaga muul viisil seotud. Hoolsuskohustuse täitmise menetlus hõlmab kogu ettevõtja väärtusahelat, kaasa arvatud tema enda tegevus, tooted ja teenused, ärisuhted ja tarneahelad. Kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega tuleb tegelikku või võimalikku kahjulikku mõju pidada peamiseks mõjuks juhul, kui see paigutub ettevõtja tegevusega seotud suurimate mõjude hulka järgmiste kriteeriumide alusel: mõju raskus inimestele või keskkonnale; mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud üksikisikute arv või keskkonnale tekitatud kahju ulatus ning kahju heastamise, keskkonna taastamise või mõjutatud inimeste varasema seisundi taastamise keerukus.

(32)

Direktiivis 2013/34/EL ei nõuta teabe avalikustamist muude immateriaalsete ressursside kui bilansis kajastatud immateriaalsete varade kohta. On üldiselt teada, et teavet immateriaalsete varade ja muude immateriaalsete tegurite kohta, sealhulgas ettevõttesiseselt loodud immateriaalsete ressursside kohta, ei esitata piisavalt, mis takistab ettevõtja arengu, tulemuste ja positsiooni nõuetekohast hindamist ning investeeringute seiret. Selleks et investorid saaksid paremini aru paljude ettevõtjate raamatupidamisliku bilansilise väärtuse ja nende turuväärtuse suurenevast erinevusest, mida täheldatakse paljudes majandussektorites, tuleks nõuda, et kõik suurettevõtjad ja kõik ettevõtjad (välja arvatud mikroettevõtjad), kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, annaksid asjakohaselt aru oma immateriaalsete ressursside kohta. Teatav teave immateriaalsete ressursside kohta on siiski kestlikkusaspektidega lahutamatult seotud ja peaks seetõttu olema kestlikkusaruandluse osa. Näiteks teave töötajate oskuste, pädevuste, kogemuste, lojaalsuse kohta ettevõtjale ning protsesside, kaupade ja teenuste parandamise motivatsiooni kohta on sotsiaalküsimusi käsitlev kestlikkusteave, mida võib samuti käsitada teabena immateriaalsete ressursside kohta. Samuti on teave ettevõtja ja tema sidusrühmade (sealhulgas klientide, tarnijate ja ettevõtja tegevusest mõjutatud kogukondade) vaheliste suhete kvaliteedi kohta sotsiaal- või ühingujuhtimise tegurite seisukohast oluline kestlikkusteave, mida võib samuti käsitada teabena immateriaalsete ressursside kohta. Sellised näited illustreerivad seda, kuidas mõnel juhul ei ole võimalik eristada teavet immateriaalsete ressursside kohta kestlikkusega seotud teabest.

(33)

Direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikes 1 ja artikli 29a lõikes 1 ei täpsustata, kas esitatav teave peab olema tulevikku vaatav või kajastama eelmiste perioodide tulemusi. Praegu ei avalikustata tulevikku vaatavat teavet, mida kestlikkusteabe kasutajad eriti hindavad. Seetõttu tuleks direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a ja 29a täpsustada, et esitatud kestlikkusteave peab sisaldama tulevikku vaatavat ja tagasiulatuvat teavet ning nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset teavet. Teave peaks, kui see on kohane, põhinema veenvatel teaduslikel tõenditel. Samuti peaks teave olema ühtlustatud, võrreldav ja asjakohasel juhul põhinema ühtsetel näitajatel, võimaldades samal ajal aruandlust, mis on omane üksikutele ettevõtjatele ega ohusta ettevõtja äripositsiooni. Esitatavas kestlikkusteabes tuleks arvesse võtta ka lühikest, keskmist ja pikka perspektiivi ning see peaks asjakohasel juhul sisaldama teavet ettevõtja kogu väärtusahela, sealhulgas tema enda tegevuse, toodete ja teenuste, ärisuhete ja tarneahela kohta. Teave ettevõtja kogu väärtusahela kohta hõlmaks teavet tema väärtusahela kohta liidus ja teavet, mis käsitleb kolmandaid riike, kui ettevõtja väärtusahel ulatub väljapoole liidu piire. Kui kogu vajalik teave väärtusahela kohta ei ole kättesaadav, peaks ettevõtja käesoleva muutmisdirektiiviga vastuvõetavate meetmete kohaldamise esimese kolme aasta jooksul selgitama oma väärtusahela kohta teabe saamiseks tehtud jõupingutusi, põhjuseid, miks seda teavet ei ole olnud võimalik saada, ning ettevõtja plaane sellise teabe saamiseks edaspidi.

(34)

Käesoleva muutmisdirektiivi eesmärk ei ole nõuda, et ettevõtjad avalikustaksid teavet intellektuaalse kapitali, intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta, mis kvalifitseeruksid ärisaladusteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 (22) tähenduses. Käesolevas muutmisdirektiivis sätestatud aruandlusnõuded ei tohiks seega piirata direktiivi (EL) 2016/943 kohaldamist.

(35)

Direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikes 1 ja artikli 29a lõikes 1 on nõutud, et ettevõtjad lisaksid oma muud kui finantsteavet kajastavasse aruandesse ka viiteid aruandeaasta finantsaruannetes esitatud summadele ja lisaselgitused nende kohta. Siiski ei nõuta nendes artiklites ettevõtjatelt viiteid tegevusaruandes esitatud muule teabele ega lisaselgitusi selle teabe kohta. Seetõttu puudub praegu sidusus esitatud muu kui finantsteabe ja tegevusaruandes avalikustatud ülejäänud teabe vahel. Sellega seoses on vajalik sätestada selged nõuded.

(36)

Direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikes 1 ja artikli 29a lõikes 1 on sätestatud nõue, et kui ettevõtjatel puudub poliitika ühes või enamas nendes artiklites loetletud küsimuses, peavad nad esitama selge ja põhjendatud selgituse, miks see nii on. Ettevõtjate erinev kohtlemine seoses võimaliku poliitika avalikustamisega võrreldes teiste nendes artiklites sätestatud aruandlusvaldkondadega on tekitanud aruandvates ettevõtjates segadust ega ole aidanud parandada esitatud teabe kvaliteeti. Seetõttu ei ole mingit vajadust sellist poliitikaga seotud erinevat kohtlemist nimetatud direktiivis säilitada. Kestlikkusaruandluse standarditega tuleks kindlaks määrata, millist teavet tuleks käesoleva muutmisdirektiiviga muudetud direktiivi 2013/34/EL artiklites 19a ja 29a nimetatud iga aruandlusvaldkonna kohta avaldada.

(37)

Direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 1 ja artikli 29a lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad võivad järgida riiklikke, liidupõhiseid või rahvusvahelisi aruandlusraamistikke, ja kui nad seda teevad, peavad nad täpsustama, milliseid raamistikke nad järgisid. Samas ei nõuta direktiivis 2013/34/EL ettevõtjatelt ühise aruandlusraamistiku või standardi kasutamist ega seata ettevõtjatele takistusi, kui nad otsustavad, et ei kasuta ühtegi aruandlusraamistikku või standardit. 5. juulil 2017. aastal võttis komisjon direktiivi 2014/95/EL artikli 2 kohaselt vastu teatise „Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta (muu kui finantsteabe esitamise metoodika)“ (edaspidi „suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta“), milles sätestatakse mittesiduvad suunised ettevõtjatele, kes kuuluvad kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse.

17. juunil 2019 võttis komisjon vastu suunised kliimaga seotud teabe esitamise kohta, mis sisaldavad täiendavaid suuniseid, eelkõige kliimaga seotud teabe esitamise kohta. Nendes kliimaga seotud teabe esitamist käsitlevates suunistes kajastati sõnaselgelt kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma soovitusi. Olemasolevad tõendid näitavad, et suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta ei olnud direktiivi 2013/34/EL artiklite 19a ja 29a kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate muu kui finantsteabe avaldamise kvaliteedile olulist mõju. Suuniste vabatahtlikkus tähendab, et ettevõtjatel on vabadus otsustada, kas neid rakendada või mitte. Seepärast ei saa suunised üksi tagada eri ettevõtjate avaldatud teabe võrreldavust ega kogu sellise teabe avalikustamist, mida sellise teabe kasutajad peavad asjakohaseks. Seetõttu on vaja kohustuslikke ühiseid kestlikkusaruandluse standardeid, et tagada teabe võrreldavus ja kogu asjakohase teabe avalikustamine. Tuginedes kahe olulisuse perspektiivi põhimõttele, peaksid standardid hõlmama kogu teavet, mis on selle teabe kasutajate jaoks oluline. Ühised kestlikkusaruandluse standardid on vajalikud ka kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliks ja digiteerimiseks ning selle järelevalve ja täitmise tagamise hõlbustamiseks.

Ühiste kohustuslike kestlikkusaruandluse standardite väljatöötamine on vajalik, et jõuda olukorda, kus kestlikkusteabe staatus on võrreldav finantsteabega. Kestlikkusaruandluse standardite vastuvõtmine delegeeritud õigusaktidega tagaks ühtlustatud kestlikkusaruandluse kogu liidus. Seega täidab ettevõtja direktiivis 2013/34/EL sätestatud kestlikkusaruandluse nõudeid, kui ta esitab aruande kooskõlas kestlikkusaruandluse standarditega. Selliste standardite kindlaksmääramisel on oluline võtta võimalikult suures ulatuses nõuetekohaselt arvesse peamisi kogu maailmas kasutatavaid kestlikkusaruandluse standardeid, vähendamata seejuures käesoleva muutmisdirektiivi ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ambitsioonikust.

(38)

Ükski olemasolev standard või raamistik üksi ei rahulda liidu vajadust kestlikkusaruandluse järele. Direktiivis 2013/34/EL nõutav teave peab hõlmama teavet mõlema olulisuse perspektiivi kohta, see peab käsitlema kõiki kestlikkusküsimusi ja asjakohasel juhul tuleb see viia vastavusse muude liidu õigusest tulenevate kohustustega avalikustada kestlikkusteavet, sealhulgas määrustes (EL) 2019/2088 ja (EL) 2020/852 sätestatud kohustustega. Lisaks peaksid liidu ettevõtjate kohustuslikud kestlikkusaruandluse standardid olema samaulatuslikud roheleppe ambitsioonikuse tasemega ja liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga, samuti määruse (EL) 2021/1119 kohaste vahe-eesmärkidega. Seetõttu on vajalik anda komisjonile volitused võtta vastu liidu kestlikkusaruandluse standardid, mis võimaldab teha seda kiiresti ja tagab, et nende kestlikkusaruandluse standardite sisu vastab liidu vajadustele.

(39)

Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) on Belgia õiguse alusel loodud mittetulundusühing, mis teenib avalikke huve, andes komisjonile nõu rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kinnitamise kohta. EFRAG on pälvinud maine kui äriühingute aruandluse Euroopa eksperdikeskus ja tal on suurepärane positsioon, et edendada liidu kestlikkusaruandluse standardite ja rahvusvaheliste algatuste kooskõlastamist, mille eesmärk on töötada välja üleilmsed ühtsed standardid. 2021. aasta märtsis avaldas EFRAGi loodud paljusid sidusrühmi hõlmav rakkerühm soovitused kestlikkusaruandluse standardite võimalikuks väljatöötamiseks liidu jaoks. Need soovitused sisaldavad ettepanekuid töötada välja sidus ja terviklik kestlikkusaruandluse standardite pakett, mis hõlmaks kõiki kestlikkusküsimusi, lähtudes kahest olulisuse perspektiivist. Soovitused sisaldavad ka selliste standardite väljatöötamise üksikasjalikku tegevuskava ning ettepanekuid vastastikuse koostöö tugevdamiseks üleilmsete standardeid kehtestavate algatuste ja liidu standardeid kehtestavate algatuste vahel. 2021. aasta märtsis avaldas EFRAGi nõukogu esimees soovitused EFRAGi võimalike juhtimismuudatuste kohta, juhuks kui EFRAGil palutakse töötada välja tehnilised nõuanded kestlikkusaruandluse standardite kohta. EFRAGi nõukogu esimehe soovitused hõlmavad uue kestlikkusaruandluse samba loomist EFRAGi raames, kuid samas ei hõlma need olulisi muudatusi olemasolevas finantsaruandluse sambas. 2022. aasta märtsis nimetas EFRAGi üldkogu ametisse vastloodud EFRAGi kestlikkusaruandluse nõukogu liikmed. Kestlikkusaruandluse standardite vastuvõtmisel peaks komisjon võtma arvesse tehnilisi nõuandeid, mille EFRAG välja töötab.

Selleks et tagada kvaliteetsed standardid, mis aitavad kaasa Euroopa avalikule hüvele ning vastavad ettevõtjate ja esitatud teabe kasutajate vajadustele, peaks EFRAGil olema piisavalt avaliku sektori vahendeid, et tagada oma sõltumatus. Selle tehnilised nõuanded tuleks koostada nõuetekohase menetluse käigus, avaliku järelevalve all ja läbipaistvalt, ning asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas ettevõtjate, investorite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ametiühingute tasakaalustatud esindatuse eksperditeadmiste põhjal ning neile peaks lisama kulude ja tulude analüüsid. Tehnilisel tasandil tehtavas EFRAGi töös osalemine peaks sõltuma eksperditeadmistest kestlikkusaruandluse valdkonnas ning see ei tohiks sõltuda rahalisest toetusest, ilma et see piiraks avaliku sektori asutuste ning riiklike standardeid kehtestavate organisatsioonide osalemist selles töös. Tagada tuleks läbipaistev protsess, vältides huvide konflikte. Tagamaks, et liidu kestlikkusaruandluse standardites võetakse arvesse liikmesriikide seisukohti, peaks komisjon enne nende standardite vastuvõtmist konsulteerima EFRAGi tehniliste nõuannete üle määruses (EL) 2020/852 osutatud liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühmaga (edaspidi „liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühm“) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 (23) osutatud raamatupidamise regulatiivkomiteega (edaspidi „raamatupidamise regulatiivkomitee“).

Määruse (EL) 2019/2088 kohaselt on regulatiivsete tehniliste standardite väljatöötamisel oma roll Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA), Euroopa Pangandusjärelevalvel (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel (EIOPA) ning need regulatiivsed tehnilised standardid ja kestlikkusaruandluse standardid peavad olema omavahel sidusad. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1095/2010 (24) on ESMA-l roll ka äriühingute aruandluskohustuse täitmise üle tehtava järelevalve ühtsuse edendamises seoses nende emitentide aruannetega, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul ja kellel on kohustus neid kestlikkusaruandluse standardeid aruannete koostamisel kasutada. Seetõttu peaks ESMA-l, EBA-l ja EIOPA-l olema kohustus esitada arvamus EFRAGi tehniliste nõuannete kohta. Need arvamused tuleks esitada kahe kuu jooksul alates komisjonilt taotluse saamise kuupäevast. Tagamaks, et kestlikkusaruandluse standardid on kooskõlas liidu asjakohase poliitika ja õigusega, peaks komisjon konsulteerima ka Euroopa Keskkonnaameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, EKP, Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee (CEAOB) ja kestliku rahanduse platvormiga. Kui mõni neist asutustest otsustab arvamuse esitada, peaks ta seda tegema kahe kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon temaga konsulteeris.

(40)

Demokraatliku kontrolli, järelevalve ja läbipaistvuse edendamiseks peaks komisjon konsulteerima vähemalt kord aastas Euroopa Parlamendiga ning ühiselt liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma ja raamatupidamise regulatiivkomiteega EFRAGi tööprogrammi teemal seoses kestlikkusaruandluse standardite väljatöötamisega.

(41)

Kestlikkusaruandluse standardid peaksid olema kooskõlas muu liidu õigusega. Need standardid tuleks viia vastavusse eelkõige määruses (EL) 2019/2088 sätestatud avalikustamise nõuetega ning nendes tuleks võtta arvesse määruse (EL) 2020/852 kohaselt vastu võetud eri delegeeritud õigusaktides sätestatud alusnäitajaid ja metoodikat, avalikustamise nõudeid, mida kohaldatakse võrdlusaluste haldurite suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 (25) kohaselt, ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste koostamise miinimumnõudeid ning kogu tööd, mida EBA on teinud määruse (EL) nr 575/2013 III samba avalikustamisnõuete rakendamisel.

Standardites tuleks võtta arvesse liidu keskkonnaõigust, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1221/2009 (26) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (27), ning võtta arvesse komisjoni soovitust 2013/179/EL (28), selle lisasid ja nende ajakohastusi. Arvesse tuleks võtta ka muid asjakohaseid liidu õigusakte, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (29) ning liidu õiguses sätestatud muid nõudeid ettevõtjatele seoses direktorite ülesannete ja hoolsuskohustusega.

(42)

Kestlikkusaruandluse standardites tuleks võtta arvesse suuniseid muu kui finantsteabe avaldamise kohta ja suuniseid kliimaga seotud teabe avaldamise kohta. Standardites tuleks arvesse võtta ka muid direktiivis 2013/34/EL sätestatud aruandluse nõudeid, mis ei ole otseselt seotud kestlikkusega, kuid millega soovitakse anda avaldatud teabe kasutajatele parem ettekujutus ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja mõjust, maksimeerides seoseid kestlikkusteabe ja muu direktiivi 2013/34/EL kohaselt esitatud teabe vahel.

(43)

Kestlikkusaruandluse standardid peaksid olema proportsionaalsed ega tohiks tekitada asjatut halduskoormust ettevõtetele, kes peavad neid kasutama. Selleks et minimeerida häiringuid kestlikkusteavet juba esitavate ettevõtjate jaoks, tuleks kestlikkusaruandluse standardites asjakohasel juhul arvesse võtta olemasolevaid kestlikkusaruandluse ja raamatupidamisarvestuse standardeid ja raamistikke. Selliste olemasolevate standardite ja raamistike hulka kuuluvad globaalne aruandlusalgatus (GRI), kestlikkusaruandluse standardite nõukogu (SASB), rahvusvaheline integreeritud aruandluse nõukogu, Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu, kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühm, CO2 heite avalikustamise standardite nõukogu ja CDP (varem tuntud kui CO2 heite avalikustamise projekt Carbon Disclosure Project).

Liidu standardites tuleks võtta arvesse kõiki rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite sihtasutuse egiidi all välja töötatud kestlikkusaruandluse standardeid. Selleks et vältida tarbetut õiguslikku killustatust, millel võiksid olla negatiivsed tagajärjed ülemaailmselt tegutsevatele ettevõtjatele, peaksid liidu kestlikkusaruandluse standardid aitama kaasa kestlikkusaruandluse standardite ühtlustamisele kogu maailmas, toetades Rahvusvahelise Kestlikkusstandardite Nõukogu (ISSB) tegevust. Liidu kestlikkusaruandluse standardid peaksid vähendama ohtu, et üleilmselt tegutsevate ettevõtjate aruandlusnõuded ei ole järjepidevad, integreerides ISSB väljatöötatavate üleilmsete põhistandardite sisu sel määral, et nende põhistandardite sisu oleks kooskõlas liidu õigusraamistiku ja roheleppe eesmärkidega.

(44)

Oma teatises roheleppe kohta võttis komisjon endale kohustuse toetada ettevõtjaid ja muid sidusrühmi looduskapitali arvestamise standarditud tavade väljatöötamisel liidus ja rahvusvaheliselt, eesmärgiga tagada keskkonnariskide ja nende maandamise võimaluste asjakohane haldamine ning vähendada sellega seotud tehingukulusid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/783 (30) loodud keskkonna ja kliimameetmete programmist (LIFE) toetust saava läbipaistvusprojekti (Transparent Project) raames töötatakse välja esimest looduskapitali arvestamise metoodikat, mis muudab olemasolevad meetodid lihtsamini võrreldavaks ja läbipaistvamaks, vähendades samal ajal ettevõtetele nende äritegevuse tulevikukindluse toetamise süsteemide kasutuselevõtuks ja kasutamiseks kehtestatud künnist. Looduskapitali arvestamise valdkonnas on oluline ka looduskapitali protokoll. Kuigi looduskapitali arvestamise meetodid aitavad peamiselt tugevdada sisemisi juhtimisotsuseid, tuleks neid kestlikkusaruandluse standardite kehtestamisel nõuetekohaselt arvesse võtta. Mõne looduskapitali arvestamise meetodi kohaselt püütakse anda ettevõtete tegevuse keskkonnamõjule rahaline väärtus, mis võib aidata kestlikkusteabe kasutajatel sellist mõju paremini mõista. Seetõttu on asjakohane, et kestlikkusaruandluse standarditesse peaks olema võimalik lisada kestlikkusega seotud mõju rahalised näitajad, kui seda peetakse vajalikuks.

(45)

Kestlikkusaruandluse standardites tuleks arvesse võtta ka rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja raamistikke, mis käsitlevad vastutustundlikku ärikäitumist, ettevõtja sotsiaalset vastutust ja kestlikku arengut, sealhulgas kestliku arengu eesmärke, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele, OECD hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundliku äritegevuse kohta ja seotud valdkondlikke suuniseid, ÜRO ülemaailmset kokkulepet, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, sotsiaalse vastutuse standardit ISO 26000 ja ÜRO vastutustundlike investeeringute põhimõtteid.

(46)

Tuleks tagada, et ettevõtjate kestlikkusaruandluse standardite kohaselt esitatud teave vastab kasutajate vajadustele ega too aruandekohustuslikele ettevõtjatele ja nende ettevõtjate väärtusahela osana kaudselt mõjutatud ettevõtjatele kaasa ebaproportsionaalselt suurt koormust seoses jõupingutuste ja kuludega. Seepärast oleks kestlikkusaruandluse standardites vaja kindlaks määrata teave, mida ettevõtjad peavad avalikustama kõigi peamiste keskkonnategurite kohta, sealhulgas nende mõju kliimale, õhule, maale, veele ja bioloogilisele mitmekesisusele ning sõltuvus nendest. Määruses (EL) 2020/852 on esitatud liidu keskkonnaeesmärkide liigitus.

Sidususe huvides on asjakohane kasutada sarnast liigitust, et määrata kindlaks keskkonnategurid, mida tuleks kestlikkusaruandluse standardites käsitleda. Kestlikkusaruandluse standardites tuleks arvesse võtta geograafilist või muud kontekstiteavet, mille ettevõtjad peaksid avalikustama, et saaks mõista nende põhimõjusid kestlikkusküsimustele ja peamisi kestlikkusküsimustest tulenevaid riske ettevõtjale ning neid täpsustada. Kui täpsustatakse keskkonnategurite-alast teavet, mille ettevõtjad peavad avalikustama, tuleks tagada kooskõla määruse (EL) 2020/852 artiklis 2 sätestatud määratlustega ning kõnealuse määruse artiklis 8 ja selle määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud aruandlusnõuetega.

(47)

Kliimaga seotud teabe puhul on kasutajad huvitatud teadmistest ettevõtjate füüsiliste ja üleminekuriskide ning nende vastupanuvõime ja kohanemiskavade kohta seoses erinevate kliimastsenaariumide ja liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Neid huvitab ka ettevõtjate kohta kindlaks tehtud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tase ning ulatus, sealhulgas see, kuivõrd ettevõtja kasutab kompenseerimist, ja sellise kompenseerimise allikas. Kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks on vaja kasvuhoonegaaside arvestus ja kompenseerimise standardid vastavusse viia. Kasutajad vajavad kompenseerimise kohta usaldusväärset teavet, mis lahendaks topeltarvestuse ja ülehindamise probleemid, arvestades riske kliimaga seotud eesmärkide saavutamisel, mida topeltarvestus ja ülehindamine võivad tekitada. Samuti on kasutajad huvitatud ettevõtete jõupingutustest absoluutse kasvuhoonegaaside heite tulemuslikuks vähendamiseks osana nende kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise strateegiatest, sealhulgas 1., 2. ja asjakohasel juhul ka 3. valdkonna heidete osas.

3. valdkonna heidete puhul soovivad kasutajad esmajärjekorras teavet selle kohta, millised 3. valdkonna kategooriad on ettevõtja puhul olulised, ning selle kohta, millised on iga 3. valdkonna kategooria heited. Kestlikkusaruandluse standardites tuleks seetõttu kindlaks määrata teave, mida ettevõtjad peaksid selliste teemade kohta esitama.

(48)

Kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamine ilma hajureostuseta eeldab kõigi majandussektorite täielikku mobiliseerimist. Energiakasutuse vähendamisel ja energiatõhususe suurendamisel on sealjuures otsustav tähtsus, kuna energiat kasutatakse kõigis tarneahelates. Seetõttu tuleks kestlikkusaruandluse standardites energia aspekte nõuetekohaselt arvesse võtta, eelkõige seoses keskkonna-, sealhulgas kliimaküsimustega.

(49)

Kestlikkusaruandluse standardites tuleks kindlaks määrata teave, mida ettevõtjad peaksid avalikustama sotsiaalsete tegurite kohta, sealhulgas töötingimuste, sotsiaalpartnerite kaasatuse, kollektiivläbirääkimiste, võrdsete õiguste, mittediskrimineerimise, mitmekesisuse ja kaasamise ning inimõiguste kohta. Selline teave peaks hõlmama ettevõtja mõju inimestele, sealhulgas töötajatele, ning inimeste tervisele. Teave, mida ettevõtjad avalikustavad inimõiguste kohta, peaks asjakohasel juhul sisaldama teavet sunniviisilise töö ja lapstööjõu kohta nende väärtusahelates. Sunniviisilist tööd käsitlevad kestlikkusaruandluse nõuded ei tohiks vabastada avaliku sektori asutusi nende kohustusest tegeleda kaubanduspoliitika ja diplomaatiliste vahendite abil inimõiguste rikkumise, sealhulgas sunniviisilise töö tagajärjel toodetud kaupade impordi probleemiga. Ettevõtjatel peaks olema võimalik anda aru ka võimalike riskide ja suundumuste kohta tööhõives ja sissetulekus.

Sotsiaalseid tegureid käsitlevates kestlikkusaruandluse standardites tuleks kindlaks määrata teave, mida ettevõtjad peaksid avalikustama seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, mis puudutavad ettevõtjaid, sealhulgas võrdsed võimalused kõigile ja töötingimused. Komisjoni poolt 4. märtsil 2021. aastal vastu võetud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas nõutakse ettevõtjatele rangemate nõuete kehtestamist sotsiaalküsimusi käsitleva aruandluse valdkonnas. Kestlikkusaruandluse standardites tuleks kindlaks määrata ka teave, mida ettevõtjad peaksid avalikustama seoses inimõiguste, põhivabaduste, demokraatlike põhimõtete ja standarditega, mis on kehtestatud rahvusvahelises inimõiguste koodeksis ja teistes peamistes inimõigustealastes ÜRO konventsioonides, sealhulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis, ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis, ÜRO lapse õiguste konventsioonis, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis, ILO põhikonventsioonides, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa sotsiaalhartas ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Aruandlus sotsiaalsete, nagu ka keskkonna- ja ühingujuhtimistegurite kohta peaks olema proportsionaalne käesoleva muutmisdirektiivi kohaldamisala ja eesmärkidega. Kestlikkusaruandluse standardites, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust ja võrdset tasu võrdväärse töö eest, tuleks muu hulgas täpsustada teave, mis tuleb esitada soolise palgalõhe kohta, võttes arvesse muud asjakohast liidu õigust. Puuetega inimeste tööhõivet ja kaasamist käsitlevates kestlikkusaruandluse standardites tuleks muu hulgas täpsustada teave, mis tuleb esitada ettevõtja võetud ligipääsetavusmeetmete kohta.

Koolitust ja oskuste arendamist käsitlevates kestlikkusaruandluse standardites tuleks muu hulgas täpsustada teave, mis tuleb esitada koolitusel osalevate töötajate osakaalu ja täpse jaotuse kohta. Kollektiivläbirääkimisi käsitlevates kestlikkusaruandluse standardites tuleks muu hulgas täpsustada avalikustatav teave töönõukogude olemasolu, samuti kollektiivlepingute olemasolu ja selliste lepingutega hõlmatud töötajate osakaalu kohta. Töötajate osalemist käsitlevates kestlikkusaruandluse standardites tuleks muu hulgas täpsustada teave, mis tuleb avalikustada töötajate osalemise kohta haldus- ja järelevalvenõukogudes. Mitmekesisust käsitlevates kestlikkusaruandluse standardites tuleks muu hulgas täpsustada teave, mis tuleb esitada soolise mitmekesisuse kohta tippjuhtkonnas ja alaesindatud soost liikmete arv oma juhtorganites.

(50)

Kasutajad vajavad teavet ühingujuhtimistegurite kohta. Kasutajate jaoks kõige asjakohasemad ühingujuhtimistegurid on loetletud autoriteetsetes aruandlusraamistikes, nagu globaalne aruandlusalgatus ja kliimaga seotud finantsteabe avalikustamise töörühm, samuti autoriteetsetes ülemaailmsetes raamistikes, nagu ühingujuhtimise rahvusvahelise võrgustiku globaalsed juhtimispõhimõtted ja G20/OECD ühingujuhtimise põhimõtted. Kestlikkusaruandluse standardites tuleks kindlaks määrata teave, mida ettevõtjad peaksid avalikustama ühingujuhtimistegurite kohta. Selline teave peaks hõlmama ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite rolli kestlikkusaspektides, selle ülesande täitmiseks vajalikke eksperditeadmisi ja oskusi või selliste organite juurdepääsu sellistele eksperditeadmistele ja oskustele, seda, kas äriühingul on nende organite liikmetele pakutavate stiimulite poliitika, mis on seotud kestlikkusaspektidega, ning teavet ettevõtja sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide kohta seoses kestlikkusaruandlusega. Kasutajad vajavad ka teavet ettevõtjate ettevõtluskultuuri ja ärieetika käsitluse kohta, mis on ühingujuhtimise siduvate raamistike (nagu ühingujuhtimise rahvusvahelise võrgustiku globaalsed juhtimispõhimõtted) tunnustatud elemendid, sealhulgas teavet korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitluse ning ettevõtja tegevuse ja kohustuste kohta, mille eesmärk on avaldada poliitilist mõju, sealhulgas tema lobitöö kohta.

Teave ettevõtja juhtkonna ning ettevõtja ja tema klientide, tarnijate ja ettevõtja tegevusest mõjutatud kogukondade vaheliste suhete kvaliteedi kohta aitab kasutajatel mõista ettevõtja kestlikkusaspektidega seotud riske ja mõju. Teave suhete kohta tarnijatega hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/7/EL (31) osutatud maksetavasid, mis on seotud maksetähtpäeva või -tähtajaga, viivisemääraga või sissenõudmiskulude hüvitamisega. Igal aastal kannavad tuhanded ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (edaspidi „VKEd“), haldus- ja finantskoormust seetõttu, et neile makstakse hilinemisega või ei maksta üldse. Lõpuks viivad hilinenud maksed maksejõuetuse ja pankrotini, millel on hävitav mõju kogu väärtusahelale. Maksetavasid käsitleva teabe hulga suurenemine peaks andma teistele ettevõtjatele võimaluse teha kindlaks kiired ja usaldusväärsed maksjad, tuvastada ebaõiglased maksetavad, saada juurdepääs teabele nende ettevõtjate kohta, kellega nad kauplevad, ja pidada läbirääkimisi õiglasemate maksetingimuste üle.

(51)

Aruandlusstandardid peaksid edendama integreeritumat vaadet kogu ettevõtjate tegevusaruannetes avaldatud teabele, et pakkuda selle teabe kasutajatele paremat arusaamist ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja mõjust. Nendes kestlikkusaruandluse standardites tuleks vajaduse korral eristada teavet, mille ettevõtjad peaksid avalikustama aruannetes individuaalsel tasandil, ja teavet, mille ettevõtjad peaksid avaldama aruannetes kontserni tasandil. Kestlikkusaruandluse standardid peaksid sisaldama ka suuniseid ettevõtjatele selle kohta, kuidas teha kindlaks kestlikkusteave, mis tuleks lisada tegevusaruandesse, sest ettevõtjalt tuleks nõuda üksnes sellise teabe avalikustamist, mis on asjakohane, et mõista tema mõju kestlikkusaspektidele, ning teavet, mis on asjakohane, et mõista, kuidas kestlikkusaspektid mõjutavad tema arengut, tulemuslikkust ja positsiooni.

(52)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kestlikkusaruandlust tehakse kooskõlas töötajate õigusega olla informeeritud ja ära kuulatud. Ettevõtja juhtkond peaks seetõttu teavitama töötajate esindajaid asjakohasel tasandil ja arutama nendega asjakohast teavet ning kestlikkusteabe saamise ja kontrollimise vahendeid. See eeldab käesoleva muutmisdirektiivi kohaldamisel arutelu korraldamist ja arvamuste vahetamist töötajate esindajate ja keskjuhatuse või muu sobivama juhtimistasandi vahel sellisel ajal, sellisel viisil ja sellise sisuga, mis võimaldaks töötajate esindajatel väljendada oma arvamust. Kui see on kohaldatav, tuleks nende arvamus edastada asjaomastele haldus-, juht- või järelevalveorganitele.

(53)

Sama sektori ettevõtjad puutuvad sageli kokku sarnaste kestlikkusriskidega ning neil on tihti sarnane mõju ühiskonnale ja keskkonnale. Sama sektori ettevõtjate võrdlused on eriti väärtuslikud investoritele ja teistele kestlikkusteabe kasutajatele. Seetõttu tuleks kestlikkusaruandluse standardites täpsustada nii teavet, mida kõigi sektorite ettevõtjad peaksid avalikustama, kui ka teavet, mida ettevõtjad peaksid avalikustama sõltuvalt oma tegevusvaldkonnast. Sektoripõhised kestlikkusaruandluse standardid on eriti olulised selliste sektorite puhul, kus esineb suur kestlikkusrisk või mõju keskkonnale, inimõigustele ja ühingujuhtimistavale, sealhulgas sektorites, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 (32) I lisa jagudes A–H ja L, ning nende sektorite asjaomaste tegevuste puhul. Sektoripõhiste kestlikkusaruandluse standardite vastuvõtmisel peaks komisjon tagama, et nendes kestlikkusaruandluse standardites sisalduv teave oleks proportsionaalne igale sektorile omaste kestlikkusaspektidega seotud riskide ja mõju ulatusega, võttes arvesse asjaolu, et mõne sektori riskid ja mõju on teiste sektorite omadest suuremad. Komisjon peaks arvesse võtma ka asjaolu, et kõik selliste sektorite tegevused ei ole tingimata seotud suurte kestlikkusriskide või -mõjudega. Ettevõtjate puhul, kes tegutsevad loodusvaradest eriti sõltuvates sektorites, tuleks sektoripõhiste kestlikkusaruandluse standarditega nõuda elurikkusele ja ökosüsteemidele avalduva mõju ja riskide avalikustamist.

Kestlikkusaruandluse standardites tuleks arvesse võtta ka raskusi, mis ettevõtjatel võivad tekkida teabe kogumisel kogu oma väärtusahela osalejatelt, eriti tarnijatelt, kes on väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad, ning arenevate turgude ja majandusega riikide tarnijatelt. Kestlikkusaruandluse standardites tuleks kindlaks määrata väärtusahelaid käsitleva teabe avalikustamise ulatus, mis on proportsionaalne ja asjakohane ettevõtjate tegevuse ulatuse ja keerukuse ning väärtusahelas olevate ettevõtjate suutlikkuse ja omaduste suhtes, eelkõige seoses nende ettevõtjate suutlikkuse ja omadustega, kelle suhtes ei kohaldata käesolevas muutmisdirektiivis sätestatud aruandlusnõudeid. Kestlikkusaruandluse standardites ei tohiks ette näha sellise teabe avalikustamist, milleks peaksid ettevõtjad nende väärtusahelasse kuuluvatelt väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt saama enam teavet kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad kestlikkusaruandluse standarditega kooskõlas avalikustama peaksid. See ei tohiks piirata liidu nõudeid ettevõtjatele hoolsuskohustuse täitmise kohta.

(54)

Selleks et rahuldada kasutajate teabevajadused õigeaegselt ja võtta arvesse eelkõige kiireloomulist vajadust rahuldada nende finantsturu osaliste teabevajadused, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/2088 artikli 4 lõigete 6 ja 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud nõudeid, peaks komisjon võtma kestlikkusaruandluse standardite esimese paketi delegeeritud õigusaktidega vastu 30. juuniks 2023. Kõnealuses kestlikkusaruandluse standardite paketis tuleks kindlaks määrata teave, mida ettevõtjad peaksid avalikustama kõigi aruandlusvaldkondade ja kestlikkusküsimuste kohta ning mida finantsturu osalised vajavad määruses (EL) 2019/2088 sätestatud avalikustamiskohustuste täitmiseks. Kestlikkusaruandluse standardite teise paketi peaks komisjon vastu võtma 30. juuniks 2024, kusjuures selles tuleks kindlaks määrata lisateave, mille ettevõtjad peaksid vajaduse korral avalikustama kestlikkusaspektide ja aruandlusvaldkondade kohta, ning teave konkreetse sektori kohta, kus ettevõtja tegutseb. Komisjon peaks kestlikkusaruandluse standardid, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kestlikkusaruandluse standardid, iga kolme aasta järel läbi vaatama, et võtta arvesse asjakohast arengut, sealhulgas rahvusvaheliste standardite arengut.

(55)

Direktiivis 2013/34/EL ei nõuta, et ettevõtjad esitaksid oma tegevusaruande digitaalses vormingus, mis pärsib esitatud teabe leitavust ja kasutatavust. Kestlikkusteabe kasutajad ootavad üha enam, et selline teave oleks leitav, võrreldav ja masinloetav digitaalses vormingus. Liikmesriikidel peaks olema võimalik nõuda, et ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL kestlikkusaruandluse nõudeid, teeksid tegevusaruanded oma veebisaitidel üldsusele tasuta kättesaadavaks. Digiteerimine loob võimalused teabe tõhusamaks kasutamiseks ja võimaldab märkimisväärset kulude kokkuhoidu nii kasutajate kui ka ettevõtjate jaoks. Digiteerimine võimaldab ka andmete tsentraliseerimist liidu ja liikmesriikide tasandil avatud ja kättesaadavas vormingus, mis hõlbustab andmete lugemist ja võimaldab võrdlemist. Seetõttu tuleks ettevõtjatelt nõuda, et nad koostaksid oma tegevusaruande elektroonilises aruandlusvormingus, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/815 (33) artiklis 3, ning märgistaksid oma kestlikkusaruanded, sealhulgas määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt avalikustatava teabe, kooskõlas delegeeritud määruses (EL) 2019/815 täpsustatud elektroonilise aruandlusvorminguga, kui see on kindlaks määratud.

Kestlikkusaruandluse liidu standardite digitaalne taksonoomia on vajalik selleks, et esitatud teabe saaks sildistada nende kestlikkusaruandluse standardite kohaselt. Need nõuded peaksid aitama kaasa digiteerimise valdkonnas tehtavale tööle, mille komisjon kuulutas välja oma 19. veebruari 2020. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa andmestrateegia“ ja oma 24. septembri 2020. aasta teatises pealkirjaga „ELi digirahanduse strateegia“. Need nõuded täiendaksid ka avaliku äriteabe Euroopa ühtse juurdepääsupunkti loomist, nagu on ette nähtud komisjoni 24. septembri 2020 teatises „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“, milles võetakse arvesse ka vajadust esitada võrdlusandmeid elektroonilises vormingus.

(56)

Selleks et esitatud kestlikkusteabe saaks lisada Euroopa ühtsesse juurdepääsupunkti, peaksid liikmesriigid tagama, et ettevõtjad, kelle väärtpaberid ei ole liidu reguleeritud turul kauplemisele võetud, avaldavad oma tegevusaruande, sealhulgas kestlikkusaruande, delegeeritud määruse (EL) 2019/815 artiklis 3 kindlaks määratud elektroonilises aruandlusvormingus.

(57)

Direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikega 4 antakse liikmesriikidele võimalus vabastada ettevõtjad kohustusest lisada tegevusaruandesse nimetatud direktiivi artikli 19a lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne. Liikmesriigid võivad seda teha, kui asjaomane ettevõtja koostab eraldi aruande, mis avaldatakse koos tegevusaruandega vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 30, või kui see aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks ettevõtja veebisaidil mõistliku aja jooksul, hiljemalt kuus kuud pärast bilansipäeva ja sellele viidatakse tegevusaruandes. Sama võimalus on olemas ka direktiivis 2013/34/EL osutatud muud kui finantsteavet kajastava konsolideeritud aruande puhul. Seda võimalust on kasutanud kakskümmend liikmesriiki. Võimalus avaldada eraldi aruanne pärsib aga sellise teabe kättesaadavust, mis seob finants- ja kestlikkusaspekte puudutavat teavet. Samuti vähendab see teabe leitavust ja kättesaadavust kasutajate, eriti investorite jaoks, kes on huvitatud nii finants- kui ka kestlikkusteabest. Seda probleemi süvendavad finants- ja kestlikkusteabe avaldamise võimalikud erinevad ajad. Samuti võib eraldi aruandes avaldamine jätta nii sisemiselt kui ka väliselt mulje, et kestlikkusteave kuulub vähem asjakohase teabe kategooriasse, mis võib teabe tajutavat usaldusväärsust vähendada. Seepärast peaksid ettevõtjad esitama kestlikkusteabe tegevusaruande selgelt tuvastatavas eraldi jaos ja liikmesriikidele ei tohiks enam anda luba vabastada ettevõtjaid kohustusest lisada tegevusaruandesse teave kestlikkusaspektide kohta.

Selline kohustus aitaks selgitada ka riiklike pädevate asutuste rolli kestlikkusaruandluse järelevalves, mis on osa direktiivi 2004/109/EÜ kohaselt koostatud tegevusaruandest. Lisaks ei tohiks kestlikkusteabe esitamise kohustusega ettevõtjaid mingil juhul vabastada tegevusaruande avaldamise kohustusest, kuna on oluline tagada, et kestlikkusteave oleks avalikult kättesaadav.

(58)

Direktiivi 2013/34/EL artiklis 20 on sätestatud nõue, et ettevõtjad, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, lisaksid oma tegevusaruandesse ühingujuhtimise aruande, mis peab muu teabe hulgas sisaldama ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite suhtes kohaldatava mitmekesisuspoliitika kirjeldust. Direktiivi 2013/34/EL artikliga 20 on jäetud ettevõtjatele paindlikkus otsustada, milliste mitmekesisuse aspektide kohta nad aru annavad. Sellega ei panda ettevõtjatele sõnaselget kohustust esitada teavet mitmekesisuse konkreetsete aspektide kohta. Majanduslike otsuste tegemisel sooliselt tasakaalustatuma osalemise poole liikumiseks on vaja tagada, et ettevõtjad, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, esitaksid alati teavet oma soolise mitmekesisuse poliitika ja selle rakendamise kohta. Asjatu halduskoormuse vältimiseks peaks nendel ettevõtjatel siiski olema võimalus esitada osa direktiivi 2013/34/EL artiklis 20 nõutud teabest koos muu kestlikkusteabega. Kui nad otsustavad seda teha, peaks ühingujuhtimise aruanne sisaldama viidet ettevõtja kestlikkusaruandlusele ning direktiivi 2013/34/EL artikli 20 kohaselt nõutava teabe suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada ühingujuhtimise aruandes esitatud kindlusenõudeid.

(59)

Direktiivi 2013/34/EL artiklis 33 on sätestatud liikmesriikide kohustus tagada, et ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed vastutavad ühiselt selle eest, et aruandeaasta finantsaruanded, konsolideeritud finantsaruanded, tegevusaruanne, konsolideeritud tegevusaruanne, ühingujuhtimise aruanne ja konsolideeritud ühingujuhtimise aruanne koostatakse ja avaldatakse nimetatud direktiivi nõuete kohaselt. Seda ühist vastutust tuleks laiendada delegeeritud määruses (EL) 2019/815 sätestatud digiteerimise nõuetele, kestlikkusaruandluse liidu standardite järgimise nõudele ja kestlikkusaruandluse märgistamise nõudele.

(60)

Audiitorkontrolli valdkonnas eristatakse piiratud kindlust andvat töövõttu ja piisavat kindlust andvat töövõttu. Piiratud kindlust andva töövõtu kokkuvõte esitatakse tavaliselt eitava lause vormis, märkides, et audiitor ei ole tuvastanud midagi, mis võimaldaks järeldada, et töövõtu objektis on märkimisväärseid väärkajastatusi. Piiratud kindlust andva töövõtu korral teeb audiitor vähem teste kui piisavat kindlust andva töövõtu korral. Piiratud kindlust andva töövõtu korral on töö maht seetõttu väiksem kui piisavat kindlust andva töövõtu korral. Piisavat kindlust andva töövõtuga seotud töö hõlmab ulatuslikke toiminguid, sealhulgas aruandva ettevõtja sisekontrollide arvessevõtmist ja ulatuslikku testimist, ning töö maht on seetõttu oluliselt suurem kui piiratud kindlust andva töövõtu korral.

Piisavat kindlust andva töövõtu korral sõnastatakse kokkuvõte tavaliselt jaatava lause vormis ja tulemuseks on arvamus varem kindlaks määratud kriteeriumide alusel tehtud hindamise kohta. Direktiivis 2013/34/EL on sätestatud liikmesriikidele nõue tagada, et vandeaudiitor või audiitorühing kontrollib, kas muud kui finantsteavet kajastav aruanne või eraldi aruanne on esitatud. Ei ole nõutud, et sõltumatu kindlust andvate teenuste osutaja kontrolliks teavet, kuigi liikmesriikidel on lubatud sellist kontrolli nõuda, kui nad seda soovivad. Kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli nõude puudumine erinevalt nõudest, et vandeaudiitor peab kohustusliku finantsaruannete auditi tegema piisavat kindlust andva töövõtu alusel, seaks ohtu avalikustatud kestlikkusteabe usaldusväärsuse, jättes seega rahuldamata selle teabe eeldatavate kasutajate vajadused. Ehkki eesmärk on tagada finants- ja kestlikkusaruandluse sarnane kindlustase, tekitab kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli ühiselt kokkulepitud standardi puudumine riski, et arusaamad ja ootused selle kohta, mida piisavat kindlust andev töövõtt kestlikkusteabe eri kategooriate puhul hõlmaks, võivad olla erinevad, eriti seoses tulevikku vaatava ja kvalitatiivse teabega.

Seetõttu tuleks kaaluda kestlikkusteabe puhul nõutava kindlustaseme järkjärgulise tõstmise lähenemisviisi, alustades vandeaudiitori või audiitorühingu kohustusest väljendada arvamust kestlikkusaruandluse liidu nõuetele vastavuse kohta piiratud kindlust andva töövõtu põhjal. See arvamus peaks hõlmama kestlikkusaruandluse vastavust liidu kestlikkusaruandluse standarditele ja ettevõtja protsesside arvesse võtmist, et teha kindlaks kestlikkusaruandluse standardite kohaselt esitatav teave, ja vastavust kestlikkusaruannete märgistamise nõudele. Ka peaks audiitor hindama, kas ettevõtja aruandlus vastab määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 sätestatud aruandlusnõuetele. Selleks et tagada ühine arusaam ja ühised ootused selle kohta, mida piisavat kindlust andev töövõtt hõlmab, tuleks sätestada nõue, et vandeaudiitor või audiitorühing esitaks töövõtu põhjal arvamuse kestlikkusaruandluse vastavuse kohta liidu nõuetele, kui komisjon võtab kestlikkusaruandluse piisava kindluse kohta delegeeritud õigusaktidega vastu kindlust andvad standardid hiljemalt 1. oktoobriks 2028, hinnates ja tehes kindlaks, kas audiitoritel ja ettevõtjatel on võimalik tagada piisavat kindlust.

Järkjärguline üleminek piiratud kindlust andvalt töövõtult piisavat kindlust andvale töövõtule võimaldaks ka kestlikkusteabe audititurul ja ettevõtjate aruandlustavadel järkjärgult edasi areneda. Lisaks suurendaks selline järkjärguline lähenemisviis ka aruandvate ettevõtjate kulusid järk-järgult, arvestades, et kestlikkusaruandluse audiitorkontroll piisavat kindlust andva töövõtu alusel on kulukam kui kestlikkusaruandluse audiitorkontroll piiratud kindlust andva töövõtu alusel. Ettevõtjatel, kelle suhtes kohaldatakse kestlikkusaruandluse nõudeid, peaks olema võimalik otsustada, et nende kestlikkusaruandluse kohta esitatakse vandeaudiitori kindlust andev arvamus piisavat kindlust andva töövõtu põhjal ning sellisel puhul tuleks lugeda, et nad on täitnud kohustuse, et arvamuse aluseks on piiratud kindlust andev töövõtt. Piisavat kindlust andva töövõtu põhjal esitatud arvamus tulevikku suunatud teabe kohta on üksnes kinnitus selle kohta, et selline teave on koostatud kooskõlas kohaldatavate standarditega.

(61)

Vandeaudiitorid või audiitorühingud kontrollivad juba praegu finantsaruandeid ja tegevusaruannet. Kestlikkusaruandluse audiitorkontroll, mille teeb vandeaudiitor või audiitorühing, aitaks tagada finants- ja kestlikkusteabe ühendatavuse ja sidususe, mis on iseäranis oluline kestlikkusteabe kasutajate jaoks. Siiski on olemas auditituru edasise kontsentreerumise risk, mis võib ohustada audiitorite sõltumatust ja suurendada finantsaruannete kohustusliku auditi või kestlikkusaruannete audiitorkontrolli tasusid.

Võttes arvesse vandeaudiitorite keskset rolli kestlikkusaruannete audiitorkontrollis ja usaldusväärse kestlikkusteabe tagamisel, on komisjon teatanud, et ta võtab meetmeid auditi kvaliteedi edasiseks parandamiseks ning avatuma ja mitmekesisema auditituru loomiseks, mis on käesoleva muutmisdirektiivi eduka kohaldamise tingimused. Lisaks on soovitatav pakkuda ettevõtjatele kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli puhul laiemat valikut sõltumatuid kindlust andvate teenuste osutajaid. Seepärast peaks liikmesriikidel olema lubatud akrediteerida sõltumatuid kindlust andvate teenuste osutajaid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (34), et esitada kestlikkusaruande kohta kindlust andev arvamus, mis tuleks avaldada koos tegevusaruandega. Lisaks tuleks liikmesriikidele anda võimalus lubada, et kestlikkusaruannete kohta väljendab kindlust andvat arvamust kohustuslikku auditit tegevast audiitorist erinev vandeaudiitor. Peale selle, kui liikmesriigid lubavad kestlikkusaruannete audiitorkontrolli teha sõltumatutel kindlust andvate teenuste osutajatel, peaksid liikmesriigid lubama ka, et kestlikkusaruande kohta väljendab kindlust andvat arvamust kohustuslikku auditit tegevast audiitorist erinev audiitor.

Liikmesriigid peaksid kehtestama nõuded, millega tagatakse sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajate poolt tehtava kestlikkusaruannete audiitorkontrolli kõrge kvaliteet ja järjepidevad tulemused. Seetõttu tuleks kõigi sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajate suhtes kohaldada nõudeid, mis on samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/43/EÜ (35) sätestatud kestlikkusaruannete audiitorkontrolli nõuetega, kohandades neid samal ajal selliste sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajate omadustele, kes ei tee kohustuslikku auditit. Eelkõige peaksid liikmesriigid kehtestama samaväärsed nõuded sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajate koolitusele ja hindamisele, täiendharidusele, kvaliteedi tagamise süsteemidele, kutse-eetikale, sõltumatusele, objektiivsusele, konfidentsiaalsusele ja ametisaladusele, ametisse nimetamisele ja ametist vabastamisele, sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajate töökorraldusele, uurimistele ja sanktsioonidele ning aruandlusele normide eiramise kohta. See tagaks ka võrdsed võimalused kõigile isikutele ja ettevõtjatele, kellele liikmesriigid on andnud loa esitada kestlikkusaruande kohta kindlust andva arvamuse, sealhulgas vandeaudiitoritele. Kui ettevõtja palub oma kestlikkusaruande kohta arvamust muult akrediteeritud sõltumatult kindlust andvate teenuste osutajalt kui vandeaudiitor, ei peaks ta lisaks taotlema kindlust andvat arvamust oma kestlikkusaruande kohta vandeaudiitorilt.

Sõltumatutel kindlust andvate teenuste osutajatel, kelle liikmesriik on juba akrediteerinud tegema kestlikkusaruannete audiitorkontrolli, peaks jätkuvalt olema lubatud neid ülesandeid täita. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et uusi akrediteerimisnõudeid ei kohaldata nende sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajate suhtes, kelle suhtes on uute koolitus- ja hindamisnõuete kohaldamise alguskuupäeval käimas akrediteerimisprotsess, tingimusel et nad viivad protsessi lõpule kahe aasta jooksul alates nende nõuete kohaldamise kuupäevast. Liikmesriigid peaksid siiski tagama, et kõik sõltumatud kindlust andvate teenuste osutajad, kelle liikmesriigid on akrediteerinud tegema kestlikkusaruannete audiitorkontrolli kahe aasta jooksul alates uute akrediteerimisnõuete kohaldamise alguskuupäevast, omandaksid pideva kutsealase koolituse kaudu vajalikud teadmised kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohta.

(62)

Teenuste vaba liikumise edendamiseks peaksid liikmesriigid lubama oma territooriumil teha kestlikkusaruannete audiitorkontrolli sõltumatutel kindlust andvate teenuste osutajatel, kes on asutatud teises liikmesriigis. See soodustaks ka kindlust andvate teenuste turu avamist, isegi kui kõik liikmesriigid ei luba oma territooriumil sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajate akrediteerimist. Kui sõltumatud kindlust andvate teenuste osutajad teevad kestlikkusaruannete audiitorkontrolli vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, peaks vastuvõttev liikmesriik saama otsustada teha järelevalvet sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajate üle, võttes arvesse võimalust võimendada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga tegelevate audiitorite järelevalve rakendatud raamistikku.

(63)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kui liidu õiguse kohaselt peab ettevõtja kestlikkusaruandluse elemente tõendama akrediteeritud sõltumatu kolmas isik, tuleks akrediteeritud sõltumatu kolmanda isiku aruanne teha kättesaadavaks kas tegevusaruande lisana või mis tahes muul avalikult kättesaadaval viisil. Selline kättesaadavaks tegemine ei tohiks mõjutada kindlust andva arvamuse tulemust, millest kolmanda isiku tehtav kontroll peaks jääma sõltumatuks. See ei tohiks kaasa tuua töö dubleerimist kindlust andvat arvamust väljendava audiitori või kindlust andvate teenuste osutaja ja akrediteeritud sõltumatu kolmanda isiku poolt.

(64)

Direktiivis 2006/43/EÜ on sätestatud iga-aastaste ja konsolideeritud finantsaruannete kohustusliku auditi normid. Tuleb tagada, et vandeaudiitori tehtud finantsaruannete auditile ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrollile kohaldataks järjepidevaid norme. Kui kestlikkusaruandluse kohta esitab kindlust andva arvamuse vandeaudiitor või audiitorühing, tuleks kohaldada direktiivi 2006/43/EÜ.

(65)

Vandeaudiitoritele ja audiitorühingutele tegevusloa andmise ja nende tunnustamise normid peaksid võimaldama vandeaudiitoritel kvalifitseeruda ka kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli jaoks. Liikmesriigid peaksid tagama, et vandeaudiitoritel, kes soovivad kvalifitseeruda kestlikkusaruandluse audiitorkontorolli jaoks, on vajalikul tasemel teoreetilised teadmised valdkondades, mis on olulised kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli jaoks, ning suutlikkus neid teadmisi praktikas rakendada.

Seetõttu peaksid vandeaudiitorid läbima vähemalt kaheksa kuu pikkuse praktilise koolituse aruandeaasta ja konsolideeritud kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli või muude kestlikkusega seotud teenuste alal, võttes arvesse varasemat töökogemust. Samas peaks vandeaudiitoritel, kellele liikmesriigis on juba tegevusluba antud või keda on tunnustatud, olema jätkuvalt lubatud teha kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et selliste füüsiliste isikute suhtes, kes käesoleva muutmisdirektiiviga kehtestatud kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli nõuete kohaldamise alguskuupäeval alles läbivad kutse taotlemise menetlust, ei kohaldata neid nõudeid, tingimusel et nad viivad nimetatud menetluse lõpule järgmise kahe aasta jooksul. Liikmesriigid peaksid siiski tagama, et vandeaudiitorid, kes on saanud tegevusloa kahe aasta jooksul alates nende nõuete kohaldamise algusest ning kes soovivad teha kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli, omandavad kutsealase jätkuõppe kaudu vajalikud teadmised kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohta. Füüsilistel isikutel, kes otsustavad saada vandeaudiitori tegevusloa üksnes kohustusliku auditi tegemise jaoks, peaks olema võimalik hiljem otsustada omandada ka kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegemise kvalifikatsioon. Selleks peaksid need isikud täitma liikmesriikide kehtestatud vajalikud nõuded, tagamaks et neil on vajalikul tasemel teoreetilised teadmised ka valdkondades, mis on olulised kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli jaoks, ning suutlikkus neid teadmisi praktikas rakendada.

(66)

Tuleks tagada, et audiitoritele seoses nende tehtava kohustusliku auditi ning kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga kehtestatud nõuded oleksid ühetaolised. Seepärast peaks olema vähemalt üks määratud isik, kes osaleb aktiivselt kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegemisel (edaspidi „võtmetähtsusega kestlikkuspartner“). Kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegemisel peaksid vandeaudiitorid pühendama töövõtule küllaldaselt aega ning tagama piisavad ressursid ja oskusteabe oma ülesannete korrektseks täitmiseks. Kliendikonto dokumentides tuleks kindlaks määrata kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli eest võetavad tasud ja tuleks avada kindlust andva töövõtu toimik, mis sisaldab teavet kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohta. Kui sama vandeaudiitor teeb aruandeaasta finantsaruannete kohustuslikku auditit ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli, peaks olema võimalik lisada kindlust andva töövõtu toimik üldisesse audititoimikusse. Vandeaudiitoritele kehtestatud kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli nõudeid tuleks siiski kohaldada üksnes nende vandeaudiitorite suhtes, kes teevad kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli.

(67)

Kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegevatel vandeaudiitoritel või audiitorühingutel peaksid olema kestlikkuse valdkonnas kõrgetasemelised tehnilised ja eriteadmised.

(68)

Direktiivi 2006/43/EÜ kohaselt on liikmesriigid kohustatud kehtestama asjakohased normid, millega välditakse, et kohustusliku auditi tasud on seotud lisateenuste pakkumisega auditeeritavale üksusele või on sellest tingitud või põhinevad mis tahes tingimuslikkusel. Nimetatud direktiivis on liikmesriikidele sätestatud ka nõue, et kohustuslikku auditit tegevad vandeaudiitorid järgiksid kutse-eetika, sõltumatuse, objektiivsuse, konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise norme. Sidususe huvides on asjakohane laiendada neid norme vandeaudiitoritele, kes teevad kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli.

(69)

Kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli ühtsete tavade ja kõrge kvaliteedi tagamiseks kogu liidus peaks komisjonil olema õigus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu kestlikkusaruandluse kindlust andvad standardid. Liikmesriikidele tuleks anda võimalus kohaldada riiklikke kindlust andvaid standardeid, menetlusi või nõudeid seni, kuni komisjon ei ole delegeeritud õigusaktidega võtnud vastu sama valdkonda hõlmavat kindlust andvat standardit. Sellistes kindlust andvates standardites tuleks sätestada menetlused, mida audiitor peab kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kokkuvõtete tegemisel järgima. Seepärast peaks komisjon enne 1. oktoobrit 2026 delegeeritud õigusaktidega vastu võtma piiratud kindlust andva töövõtu standardid. Selleks et hõlbustada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli ühtlustamist liikmesriikides, tuleks soovitada CEAOB-l võtta vastu mittesiduvad suunised, milles sätestatakse menetlused, mida tuleb järgida kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohta kindlust andva arvamuse väljendamisel, kuni komisjon võtab vastu sama valdkonda käsitleva kindlust andva standardi.

(70)

Direktiivis 2006/43/EÜ on sätestatud kontserni kohustusliku auditi normid. Samasugused normid tuleks kehtestada konsolideeritud kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohta.

(71)

Direktiivis 2006/43/EÜ on sätestatud nõue, et vandeaudiitorid või audiitorühingud esitaksid oma kohustusliku auditi tulemused auditi aruandes. Samasugused normid tuleks kehtestada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohta. Kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tulemused tuleks esitada kindlust andvas aruandes. Kui sama vandeaudiitor teeb aruandeaasta finantsaruannete kohustuslikku auditit ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli, peaks olema võimalik esitada kestlikkusaruannete audiitorkontrolli käsitlev teave ühes auditiaruandes.

(72)

Direktiiviga 2006/43/EÜ pannakse liikmesriikidele kohustus luua vandeaudiitorite ja audiitorühingute kvaliteeditagamise ülevaatuste süsteem. Tagamaks et kvaliteeditagamise ülevaatusi tehakse ka kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli puhul ja et ülevaatusi tegevatel isikutel oleks asjakohane erialane haridus ja asjakohased kogemused kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli alal, tuleks kvaliteeditagamise ülevaatuste süsteemi loomise nõuet laiendada kestlikkusaruandluse audiitorkontrollile. Üleminekumeetmena tuleks kuni 31. detsembrini 2025 vabastada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga seotud kvaliteeditagamise ülevaatusi tegevad isikud nõudest, et neil peab olema kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas asjakohane kogemus.

(73)

Direktiivi 2006/43/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama kohustuslikku auditit tegevate vandeaudiitorite ja audiitorühingute jaoks uurimiste ja sanktsioonide korra. Nimetatud direktiivis on sätestatud ka nõue, et liikmesriigid peavad looma mõjusa avaliku järelevalve süsteemi ja tagama, et avaliku järelevalve süsteemide regulatiivne korraldus võimaldab liidu tasandil tulemuslikku koostööd liikmesriikide järelevalvealase tegevuse valdkonnas. Selliseid nõudeid tuleks laiendada vandeaudiitoritele ja audiitorühingutele, kes teevad kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli, et tagada audiitori kohustusliku auditi ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli raames tehtava töö jaoks loodud uurimiste, sanktsioonide ja järelevalveraamistike sidusus.

(74)

Direktiiv 2006/43/EÜ sisaldab kohustuslikku auditit tegevate vandeaudiitorite ja audiitorühingute ametisse nimetamist ja tagasikutsumist käsitlevaid norme. Neid norme tuleks laiendada kestlikkusaruandluse audiitorkontrollile, et tagada normide sidusus audiitorite puhul seoses nende tegevusega kohustusliku auditi ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegemisel.

(75)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ (36) artiklile 6 peavad liikmesriigid tagama, et selliste äriühingute aktsionäridel, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul ning kes tegutsevad üksi või ühiselt, on õigus lisada punkte üldkoosoleku päevakorda, tingimusel et igale punktile on lisatud põhjendus või otsuse eelnõu, mis võetakse vastu üldkoosolekul, ning et neil on õigus esitada otsuste eelnõusid, mis käsitlevad vastavalt olukorrale üldkoosoleku päevakorda lisatud või sinna lisatavaid punkte. Kui nende õiguste suhtes kohaldatakse tingimust, et asjaomasel aktsionäril või asjaomastel aktsionäridel peab olema äriühingus minimaalne osalus, ei tohi selline minimaalne osalus ületada 5 % aktsiakapitalist. Seoses kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga peaks aktsionäridel olema võimalik kasutada direktiivi 2007/36/EÜ artiklis 6 sätestatud õigusi, et esitada üldkoosolekul otsuste eelnõud, milles nõutakse esiteks, et akrediteeritud kolmas isik, kes ei kuulu kohustuslikku auditit tegeva vandeaudiitori või audiitorühinguga samasse audiitorühingusse või võrgustikku, peab koostama aruande kestlikkusaruandluse teatavate elementide kohta, ja teiseks, et selline aruanne tuleb teha üldkoosolekule kättesaadavaks.

Ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas muutmisdirektiivis sätestatud kestlikkusaruandluse nõudeid ja kes ei kuulu direktiivi 2007/36/EÜ artikli 6 kohaldamisalasse, tuleks aktsionäridele, kes esindavad individuaalselt või ühiselt enam kui 5 % hääleõigustest või 5 % ettevõtja kapitalist, anda samuti õigus esitada üldkoosolekul vastu võtmiseks otsuse eelnõu, milles nõutakse esiteks, et akrediteeritud kolmas isik, kes ei kuulu kohustuslikku auditit tegeva vandeaudiitori või audiitorühinguga samasse audiitorühingusse või võrgustikku, koostaks aruande kestlikkusaruandluse teatavate elementide kohta, ja teiseks, et see aruanne tehtaks üldkoosolekule kättesaadavaks.

(76)

Direktiivi 2006/43/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et igal avaliku huvi üksusel on auditikomitee, ja selles on kindlaks määratud auditikomitee ülesanded seoses kohustusliku auditiga. Auditikomiteele tuleks anda teatavad ülesanded seoses kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga. Need ülesanded peaksid hõlmama kohustust teavitada auditeeritava avaliku huvi üksuse haldus- või järelevalveorganit kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tulemustest ja selgitada, kuidas auditikomitee aitas kaasa kestlikkusaruandluse terviklikkusele ja milline oli auditikomitee roll selles protsessis. Liikmesriikidel peaks olema võimalik lubada, et auditikomiteele määratud ülesandeid, mis on seotud kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga, täidab haldus- või järelevalveorgan tervikuna või haldus- või järelevalveorgani loodud spetsiaalne organ.

(77)

Direktiivi 2006/43/EÜ sisaldab kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste registreerimise ja järelevalve nõudeid. Selleks et tagada audiitorite töö jaoks ühtne raamistik nii kohustusliku auditi kui ka kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli puhul, on vaja laiendada neid nõudeid kestlikkusaruandluse audiitorkontrollile.

(78)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 537/2014 (37) kohaldatakse vandeaudiitorite ja audiitorühingute suhtes, kes teevad avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit. Vandeaudiitori sõltumatuse tagamiseks kohustusliku auditi tegemisel kehtestatakse kõnealuse määrusega piirangud tasudele, mida ta võib saada muude teenuste eest. Oluline on selgitada, et selle piirmäära arvutamisel ei tohiks arvesse võtta kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli. Lisaks on määruses (EL) nr 537/2014 sätestatud keeld osutada teatavatel ajavahemikel teatavaid auditiväliseid teenuseid, kui vandeaudiitor teeb kohustuslikku auditit. Kestlikkusaruandluse ettevalmistamisega seotud teenuseid, sealhulgas konsultatsiooniteenuseid, tuleks samuti käsitada keelatud teenustena määruses (EL) nr 537/2014 sätestatud ajavahemiku jooksul. Sellisete teenuste osutamise keeldu tuleks kohaldada kõikidel juhtudel, kui vandeaudiitor teeb finantsaruannete kohustuslikku auditit.

Vandeaudiitori sõltumatuse tagamiseks tuleks keelata ka teatavad auditivälised teenused, kui vandeaudiitor teeb kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli. Määruse (EL) nr 537/2014 kohaselt peavad vandeaudiitorid teatama õigusnormide rikkumistest auditeeritavale üksusele ja teatavatel tingimustel liikmesriikide määratud asutustele, kes vastutavad õigusnormide rikkumise uurimise eest. Selliseid kohustusi tuleks asjakohasel juhul kohaldada ka vandeaudiitorite ja audiitorühingute suhtes seoses nende tööga avaliku huvi üksuste kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegemisel.

(79)

Direktiiviga 2004/109/EÜ antakse riiklikele järelevalveasutustele ülesanne tagada, et ettevõtjad, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul, täidaksid äriühingute aruandluse nõudeid. Käesoleva direktiivi artiklis 4 on sätestatud aruandeaasta finantsaruandesse lisatav sisu, kuid puudub sõnaselge viide direktiivi 2013/34/EL artiklitele 19a ja 29a, milles nõutakse muud kui finantsteavet kajastava aruande ja finantsteavet kajastava konsolideeritud aruande koostamist. Selle tulemusena ei ole mõnede liikmesriikide riiklikel pädevatel asutustel õiguslikke volitusi nende muud kui finantsteavet kajastavate aruannete üle järelevalvet teha, eriti kui need muud kui finantsteavet kajastavad aruanded avaldatakse eraldi aruandes väljaspool aruandeaasta finantsaruannet, mida liikmesriigid võivad praegu lubada. Seepärast on vaja lisada direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõikesse 5 viide kestlikkusaruandlusele. Ka on vaja nõuda, et emitendi vastutavad isikud kinnitaksid aruandeaasta finantsaruandes, et nende parimate teadmiste kohaselt on tegevusaruanne koostatud kooskõlas kestlikkusaruandluse standarditega.

Lisaks sellele peaks ESMA, arvestades nende kestlikkusaruandluse nõuete uudsust, andma riiklikele pädevatele asutustele suunised direktiivi 2004/109/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate emitentide kestlikkusaruandluse ühtse järelevalve edendamiseks. Neid suuniseid tuleks kohaldada üksnes selliste ettevõtjate järelevalve suhtes, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liidu reguleeritud turul.

(80)

Käesolevas muutmisdirektiivis sätestatud nõuete täpsustamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kestlikkusaruandluse standardid ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli standardid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (38) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(81)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva muutmisdirektiivi rakendamise kohta, mis sisaldab muu hulgas järgmist: hinnang käesoleva muutmisdirektiivi eesmärkide saavutamise kohta, sealhulgas liikmesriikide aruandlustavade lähendamise kohta; hinnang kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli standardeid vabatahtlikult kasutavate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arvu kohta; hinnang selle kohta, kas ja kuidas tuleks aruandlusnõuete kohaldamisala veelgi laiendada, eelkõige seoses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega ning kolmandate riikide ettevõtjatega, kes tegutsevad otse liidu siseturul ilma liidu territooriumil asuva tütarettevõtja või filiaalita; hinnang käesoleva direktiiviga kolmandate riikide ettevõtjate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes kehtestatud aruandlusnõuete rakendamise kohta, sealhulgas hinnang nende kolmandate riikide ettevõtjate arvu kohta, kellel on tütarettevõtja või filiaal, kelle suhtes kehtivad direktiivi 2013/34/EL kohased aruandlusnõuded; hinnang täitmise tagamise mehhanismi ja direktiivis 2013/34/EL sätestatud asjaomaste piirmäärade kohta; hinnang selle kohta, kas ja kuidas tagada puuetega inimestele juurdepääs kestlikkusaruandlusele, mille on avaldanud käesoleva muutmisdirektiivi kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad.

Aruanne käesoleva muutmisdirektiivi rakendamise kohta tuleks avaldada 30. aprilliks 2029 ja seejärel iga kolme aasta järel ning sellele tuleks asjakohasel juhul lisada seadusandlikud ettepanekud. Komisjon peaks 31. detsembriks 2028 kestlikkusaruannete audiitorkontrolli turu kontsentratsioonitaseme läbi vaatama ja esitama selle kohta aruande. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta sõltumatute kindlust andvate teenuste osutajate suhtes kohaldatavat riigisisest korda ning hinnata, kas ja mil määral aitavad need riiklikud süsteemid kaasa kestlikkusaruannete audiitorkontrolli turu avamisele. Komisjon peaks 31. detsembriks 2028 hindama võimalikke õiguslikke meetmeid, et tagada kestlikkusaruannete audiitorkontrolli turu piisav mitmekesistamine ja kestlikkusaruandluse piisav kvaliteet. Aruanne kestlikkusaruannete audiitorkontrolli turu kontsentratsioonitaseme kohata tuleks esitada 31. detsembriks 2028 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning sellele tuleks asjakohasel juhul lisada seadusandlikud ettepanekud.

(82)

Kuna käesoleva muutmisdirektiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev muutmisdirektiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(83)

Määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(84)

EKPga on konsulteeritud ja EKP esitas oma arvamuse 7. septembril 2021,