2.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/1

(1)

Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamislepinguga (edaspidi „GFCMi leping”) nähakse ette sobiv mitmepoolse koostöö raamistik, et edendada Vahemere ja Musta mere vee-elusressursside varude arendamist, kaitsmist, otstarbekat majandamist ja parimat kasutamist sellises ulatuses, mida peetakse jätkusuutlikuks ning mis ei ohusta nimetatud varude püsimajäämist.

(2)

Liit ning Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia on GFCMi lepingu osalised.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1343/2011 (3) kehtestatakse teatavad sätted, mis reguleerivad kalapüüki GFCMi lepingu piirkonnas. See on sobiv seadusandlik akt selliste GFCMi soovituste rakendamiseks, mis ei ole veel liidu õigusega hõlmatud. Määrust (EL) nr 1343/2011 on võimalik muuta nii, et see hõlmaks asjakohastes GFCMi soovitustes sisalduvaid meetmeid.

(4)

Oma 2011. ja 2012. aasta istungjärkudel võttis GFCM oma pädevusvaldkonnas vastu punakoralli säästvat kasutamist käsitlevad meetmed, mis tuleks rakendada liidu õiguses. Üks neist meetmetest hõlmab kaugjuhitavaid allveesõidukeid (ROV). GFCM otsustas, et ROVe, millele oli luba juba antud, lubatakse edaspidi siseriikliku jurisdiktsiooni alla kuuluvates püügipiirkondades punakoralli jälgimis- ja uurimisoperatsioonidel, kasutada ainult teatavatel tingimustel ja piiratud ajavahemiku jooksul, välja arvatud juhul, kui teaduslikus nõuandes nähakse ette teisiti. Seetõttu ei tohiks ROVe liidu vetes pärast 31. detsembrit 2015 enam sel eesmärgil kasutada, välja arvatud kui teaduslik nõuanne näeb ette teisiti. Kooskõlas soovitusega GFCM/35/2011/2 tuleks ROVide kasutamist samuti lubada nendel liikmesriikidel, kes ei ole neid veel lubanud kasutada uurimistööks ja võivad seda soovida teha, juhul kui seoses majandamiskavadega saadud teadustulemused ei näita negatiivset mõju punakoralli säästvale kasutamisele.

Lisaks võiks ROVide kasutamist lubada ka piiratud aja jooksul kuni 2015. aasta lõpuni teaduslikeks katseteks, mis hõlmavad nii punakoralli vaatlusi kui ka korjamist. Soovituses GFCM/36/2012/1 sätestatud teise meetme kohaselt võib punakoralli saaki tulevikus lossida vaid piiratud arvus nõuetekohaste rajatistega varustatud sadamates ning kõnealuste määratud sadamate loetelu edastatakse GFCMi sekretariaadile. Liikmesriikide määratud sadamate loetelus tehtud kõigist muudatustest tuleks teatada Euroopa Komisjonile („komisjon”), kes edastab asjaomased muudatused omakorda GFCMi sekretariaadile.

(5)

GFCM võttis oma 2011. ja 2012. aasta istungjärkudel vastu soovitused GFCM/35/2011/3, GFCM/35/2011/4, GFCM/35/2011/5 ja GFCM/36/2012/2, milles on sätestatud meetmed merelindude, merikilpkonnade, munkhüljeste ja vaalaliste juhupüügi vähendamiseks GFCMi lepingu piirkonnas, mis tuleks rakendada liidu õiguses. Vaalaliste juhupüügi vähendamiseks hõlmavad need meetmed keeldu kasutada alates 1. jaanuarist 2015 põhja kinnitatud nakkevõrke, mille monokiu või niidi läbimõõt on suurem kui 0,5 millimeetrit. Kõnealune keeld on juba sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1967/2006 (4), kuid hõlmab üksnes Vahemerd. Seepärast tuleks see lisada määrusesse (EL) nr 1343/2011, et seda kohaldataks ka Musta mere suhtes.

(6)

GFCM võttis oma 2012. aasta istungjärgul vastu ka soovituse GFCM/36/2012/3, milles on sätestatud meetmed, mille eesmärk on tagada tema pädevusvaldkonnas haide ja raide, eelkõige Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli (5) II lisas loetletud väljasuremisohus või ohustatud liiki haide ja raide kõrgetasemeline kaitse püügitegevuse eest.

(7)

Soovituses GFCM/36/2012/3 sisalduva meetmega, mille eesmärk on kaitsta rannikuhaisid, keelatakse traalnootade kasutamine kaldast kuni kolme meremiili kaugusel, kui seal ei ole veel saavutatud 50 meetri samasügavusjoon, või kaldale lähemal kui 50 meetri samasügavusjoon, kui see sügavus saavutatakse kaldale lähemal. Teatavatel tingimustel võib teha konkreetseid ja ruumiliselt piiratud erandeid. Kõnealune keeld ja võimalus teha erandeid on juba sätestatud määruses (EÜ) nr 1967/2006, kuid see hõlmab üksnes Vahemerd. Seepärast tuleks need lisada määrusesse (EL) nr 1343/2011, et neid kohaldataks ka Musta mere suhtes.

(8)

Määrusesse (EL) nr 1343/2011 tuleks lisada ka teatavad muud soovituses GFCM/36/2012/3 sätestatud aga nõukogu määrusega (EÜ) nr 1185/2003 (6) või muude liidu õigusaktidega hõlmamata meetmed, mille eesmärk on haide nõuetekohane identifitseerimine, et tagada nende täielik rakendamine liidu õiguses.

(9)

GFCM võttis oma 2013. ja 2014. aasta istungjärkudel vastu soovitused GFCM/37/2013/1 ja GFCM/38/2014/1, milles on sätestatud meetmed väikeste pelaagiliste liikide püügi kohta Aadria meres, mida on vaja rakendada liidu õiguses. Need meetmed käsitlevad väikeste pelaagiliste liikide varu püügivõimsuse haldamist GFCMi geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 vastavalt püügivõimsuse sihttasemele, mille kehtestamisel lähtuti kalalaevade loetelust, mis tuli kooskõlas soovituse GFCM/37/2013/1 punktiga 22 esitada 30. novembriks 2013 GFCMi sekretariaadile. Kõnealune loetelu sisaldab kõiki traalnootade, seinnootade või muud liiki kokkuveotrossideta haarnootadega varustatud kalalaevu, millele asjaomased liikmesriigid on andnud väikeste pelaagiliste liikide püügi loa ning mis on registreeritud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 asuvates sadamates või mida, ehkki nad olid 31. oktoobril 2013 registreeritud väljaspool geograafilist alapiirkonda asuvas sadamas, käitatakse geograafilises alapiirkonnas 17 või 18 või mõlemas.

Igast seda loetelu mõjutada võivast muudatusest tuleks kohe pärast selle tegemist teavitada komisjoni, et edastada see GFCMi sekretariaadile.

(10)

Soovitustes GFCM/37/2013/1 ja GFCM/38/2014/1 kehtestatud GFCMi meede hõlmab ka pardal hoidmise ja lossimise keeldu, mida tuleks rakendada liidu õiguses kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (7) artikli 15 lõikega 2. Nõuetekohase rakendamise eesmärgil tuleks koostada riiklikud kontrolli-, seire- ja järelevalveprogrammid, mille komisjon peaks igal aastal GFCMile edastama.

(11)

Selleks et parandada andmete kogumist teatavate juhuslikult kalapüügivahenditesse sattunud mereliikide teadusliku seire eesmärgil, peaksid kalalaevade kaptenid olema kohustatud asjaomaste mereliikide juhupüügi registreerima. Riikide aruanded GFCMi teaduslikule nõuandekomiteele peaksid sisaldama kalalaevade teavet teatavate mereliikide juhupüügi kohta, mida täiendaksid neid juhtumeid käsitlevad üksikasjad kättesaadavatest allikatest.

(12)

Selleks et tagada käesoleva määruse teatavate sätete rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses punakoralli korjamist käsitleva teabe vormi ja edastamise korraga ning teabega, mis on seotud merelindude, merikilpkonnade, munkhüljeste, vaalaliste ning haide ja raide juhupüügiga, punakoralli lossimiseks määratud sadamate loeteludes tehtud muudatustega, teatavate kalalaevade mõjuga vaalaliste populatsioonile ning muudatustega, mida on tehtud munkhüljeste koobaste asukohti kindlaks määravatel kaartidel ja geograafiliste asukohtade loeteludes. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(13)

Selleks et tagada GFCMi lepingust tulenevate kohustuste jätkuv täitmine liidu poolt, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte erandite lubamise kohta seoses punakoralli korjamise keeluga kuni 50 meetri sügavusel ning punakoralli koloonia sarra miinimumläbimõõduga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(14)

Tagamaks, et kõik komisjoni poolt aluslepingu artikli 290 kohaselt delegeeritud õigusaktidega vastu võetud ja punakoralli korjamise majandamisega seotud erandid võtavad arvesse piirkondlikke eripärasid, peaks liikmesriikidel, kellel on otsene punakoralli majandamishuvi, saaksid esitada ühissoovitusi selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks. Ühissoovituste esitamise tähtaeg tuleks kindlaks määrata. Delegeeritud õigusakti suhtes ühissoovituste esitamise eelsel üleminekuperioodil peaks liikmesriikidel olema lubatud punakoralli riiklike majandamiskavade raames töötada välja või säilitada erandeid üleminekumeetmena. Kui komisjon on seisukohal, et meede, mis hõlmab erandeid, mida liikmesriik lubab või muudab pärast … (9). ei vasta soovituste GFCM/35/2011/2 ja GFCM/36/2012/1 tingimustele, peaks tal olema võimalik nõuda selle meetme muutmist.

(15)

Määrust (EL) nr 1343/2011 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15a

Traalnootade ja nakkevõrkude kasutamine Musta mere piirkonnas

1.   Traalnootade kasutamine on keelatud:

2.   Liikmesriik võib erandkorras lubada oma kalalaevadel kalastada lõikes 1 osutatud piirkonnas, tehes erandeid kooskõlas soovitusega GFCM/36/2012/3, tingimusel et ta teavitab komisjoni nõuetekohaselt igast sellisest erandist.

3.   Kui komisjon on seisukohal, et lõike 2 kohaselt tehtud erand ei vasta kõnealuses lõikes sätestatud tingimustele, võib ta asjakohaselt põhjendades ja pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõuda kõnealuse erandi muutmist.

4.   Komisjon teavitab GFCMi täitevsekretäri lõike 2 kohaselt tehtud igast erandist.

5.   Alates 1. jaanuarist 2015 on keelatud kasutada põhja kinnitatud nakkevõrke, mille monokiu või niidi läbimõõt on suurem kui 0,5 millimeetrit.”

2)

II jaotisesse lisatakse järgmised peatükid:

„IV PEATÜKK

Punakoralli kaitse ja säästev kasutamine

Artikkel 16a

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 2 ja artikli 8 lõike 1 punktide e ja g kohaldamist, või nõukogu direktiivist 92/43/EMÜ (10) tulenevaid rangemaid meetmeid.

Artikkel 16b

Minimaalne korjesügavus

1.   Punakoralli korjamine on keelatud sügavusel alla 50 meetri, kuni GFCM ei teata teisiti.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 27 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (11) artikli 18 lõigetega 1–6 vastu delegeeritud õigusakte lõikest 1 erandite tegemiseks.

3.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud erandite tegemiseks esitatavatele ühissoovitustele tuleb lisada:

Liikmesriigi iga esimeses lõigus osutatud ühissoovitus tuleb esitada hiljemalt … (12).

4.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud erandeid võib lubada ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

5.   Olenemata lõigetest 2–4 võivad liikmesriigid üleminekumeetmena võtta soovituse GFCM/35/2011/2 rakendamiseks meetmeid, tingimusel et:

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et ühtegi erandit ei kohaldata enam pärast lõike 2 kohaselt vastu võetud asjakohase delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäeva.

6.   Kui komisjon on kooskõlas lõike 4a punktiga b asjaomaste liikmesriikide poolt edastatud teadete alusel seisukohal, et pärast … (14) vastu võetud riiklik meede ei vasta lõikes 4 sätestatud tingimustele, võib ta asjakohaselt põhjendades ja pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõuda selle meetme muutmist.

7.   Komisjon teavitab GFCMi täitevsekretäri lõigete 2 ja 5 kohaselt võetud meetmetest.

Artikkel 16c

Korallikoloonia sarra miinimumläbimõõt

1.   Punakoralli kolooniates asuvat punakoralli, mille sarra läbimõõt on alla 7 millimeetri, mõõdetuna koloonia alusest ühe sentimeetri kõrgusel, ei tohi korjata, pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda kui töötlemata toodet.

2.   Komisjonil on käesoleva määruse artikli 27 ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõigete 1–6 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et lubada erandina lõikest 1 kohaldada alamõõduliste (< 7 mm) punakoralli kolooniate suhtes maksimaalset ületamismäära 10 % eluskaalust.

3.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud erandi tegemiseks esitatavatele ühissoovitustele tuleb lisada erandi tegemise teaduslikud või tehnilised põhjendused.

Liikmesriigi iga esimeses lõigus osutatud ühissoovitus tuleb esitada hiljemalt … (12).

4.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud erandeid võib lubada ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

5.   Olenemata lõigetest 2–4 võivad liikmesriigid võtta üleminekumeetmena soovituse GFCM/36/2012/1 rakendamiseks vastu meetmeid, tingimusel et:

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et ühtegi tehtud erandit ei kohaldata enam pärast lõike 2 kohaselt vastu võetud asjakohase delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäeva.

6.   Kui komisjon on kooskõlas lõike 5 punktiga b asjaomaste liikmesriikide poolt edastatud teadete alusel seisukohal, et pärast … (15) võetud riiklik meede ei vasta lõikes 4 sätestatud tingimustele, võib ta asjakohaselt põhjendades ja pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõuda selle meetme muutmist.

7.   Komisjon teavitab GFCMi täitevsekretäri lõigete 2 ja 5 kohaselt võetud meetmetest.

Artikkel 16d

Vahendid ja -seadmed

1.   Punakoralli puhul on ainsaks lubatud korjevahendiks pädeva siseriikliku asutuse tegevusloaga või selle poolt tunnustatud kalurite akvalangiga sukeldumisel kasutatav käsihaamer.

2.   Kaugjuhitavate allveesõidukite (ROVide) kasutamine punakoralli korjamiseks on keelatud.

3.   Erandina lõikest 2 on liikmesriigilt enne 30. septembrit 2011 jälgimise ja uurimise eesmärgil loa saanud ROVide kasutamine jätkuvalt lubatud kõnealuse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates püügipiirkondades, tingimusel et asjaomased ROVid ei ole varustatud robotkäte või muu punakoralli lõikamist ja korjamist võimaldava seadmega.

Sellised load kaotavad kehtivuse või need tühistatakse 31. detsembril 2015, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on saanud teadustulemusi, mis näitavad, et ROVide kasutamine pärast 2015. aastat ei avalda negatiivset mõju punakoralli säästvale kasutamisele.

4.   Erandina lõikest 2 võib liikmesriik lubada ilma robotkäteta ROVide kasutamist jälgimise ja uurimise eesmärgil kõnealuse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates püügipiirkondades, tingimusel et seoses siseriikliku majandamisraamistikuga on saadud teadustulemusi, mis ei näita negatiivset mõju punakoralli säästvale kasutamisele.

Sellised load kaotavad kehtivuse või need tühistatakse 31. detsembril 2015, välja arvatud juhul, kui GFCM esimeses lõigus osutatud teadustulemused kinnitab.

5.   Erandina lõikest 2 võib liikmesriik piiratud aja jooksul kuni 31. detsembrini 2015 lubada ROVide kasutamist teaduslike katsete eesmärgil, mis hõlmab nii punakoralli vaatlusi kui ka korjamist, tingimusel et need tegevused toimuvad siseriikliku uurimisasutuse järelevalve all või koostöös pädevate siseriiklike või rahvusvaheliste teadusasutuste või mõne muu asjaomase sidusrühmaga.

V PEATÜKK

Püügitegevuse mõju vähendamine teatavate mereliikide puhul

Artikkel 16e

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse, ilma et see piiraks direktiivist 92/43/EMÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/147/EÜ (16) ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1185/2003 (17) tulenevaid rangemaid meetmeid.

Artikkel 16f

Merelindude juhupüük kalapüügivahenditesse

1.   Kalalaevade kaptenid peavad juhuslikult kalapüügivahenditesse sattunud merelinnud viivitamata vabadusse laskma.

2.   Kalalaevad ei tohi merelinde kaldale tuua, välja arvatud merelindude riiklike kaitsekavade raames või üksikute viga saanud lindude paranemisele kaasaaitamiseks ning tingimusel, et pädevaid siseriiklikke asutusi on enne asjaomase kalalaeva sadamasse tagasipöördumist selliste merelindude kaldaletoomise kavatsusest nõuetekohaselt ja ametlikult teavitatud.

Artikkel 16g

Merikilpkonnade juhupüük kalapüügivahenditesse

1.   Niivõrd kui see on võimalik, käsitsetakse juhuslikult kalapüügivahenditesse püütud merikilpkonni ettevaatlikult ning vabastatakse nad vigastusi tekitamata ja elusalt.

2.   Kalalaevade kaptenid ei tohi tuua kaldale merikilpkonni, välja arvatud juhul, kui tegemist on konkreetse päästeprogrammi või riikliku kaitsekavaga või kui see on vajalik üksikute vigastatud ja komatoossete merikilpkonnade päästmiseks ja abistamiseks ning tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke asutusi on enne asjaomase kalalaeva sadamasse tagasipöördumist nõuetekohaselt ja ametlikult teavitatud.

3.   Kalalaevad, mis kasutavad väikeste pelaagiliste liikide püügiks seinnootasid või pelaagiliste liikide püügiks kokkuveotrossideta haardnootasid, väldivad nii palju kui võimalik merikilpkonnade nootadega sisse piiramist.

4.   Põhjaõngejada ja põhja kinnitatud nakkevõrke kasutavate kalalaevade pardal peab olema asjakohane varustus merikilpkonnade ohutuks käsitsemiseks, võrgust vabastamiseks ja vettelaskmiseks, et tagada merikilpkonnade käsitsemine ja nende vabastamine viisil, mis võimaldab neil kõige suurema tõenäosusega ellu jääda.

Artikkel 16h

Munkhüljeste (Monachus monachus) juhupüük

1.   Kalalaevade kaptenid ei tohi võtta pardale või ümber laadida või lossida munkhülgeid, välja arvatud juhul, kui see on vajalik nende päästmiseks ja konkreetse vigastatud isendi paranemisele kaasa aitamiseks, tingimusel et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke asutusi on enne asjaomase kalalaeva sadamasse tagasipöördumist nõuetekohaselt ja ametlikult teavitatud.

2.   Kalapüügivahenditesse juhuslikult püütud munkhülged vabastatakse vigastusi tekitamata ja elusalt. Munkhüljeste surnukehad tuleb lossida ning need konfiskeeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks või hävitatakse pädevate siseriiklike asutuste poolt.

Artikkel 16i

Vaalaliste juhupüük

Niivõrd kui see on võimalik, peavad kalalaevad juhuslikult kalapüügivahenditesse sattunud ja laevaga kaasa toodud vaalalised vigastusi tekitamata ja elusalt ning viivitamata merre tagasi laskma.

Artikkel 16j

Kaitsealused haid ja raid

1.   Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli (18) (edaspidi „Barcelona konventsiooni protokoll”) II lisas loetletud liiki haisid ja raisid ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda.

2.   Niivõrd kui see on võimalik, peavad kalalaevad, mille püügivahenditesse on juhuslikult sattunud Barcelona konventsiooni protokolli II lisas loetletud liiki haid ja raid, need vigastusi tekitamata ja elusalt ning viivitamata vabaks laskma.

Artikkel 16k

Haide identifitseerimine

Haide pea maharaiumine ja nende nülgimine pardal ning enne lossimist on keelatud. Maharaiutud peadega nülitud haide turustamine esmamüügil pärast lossimist on keelatud.

VI PEATÜKK

Aadria Meres väikeste pelaagiliste liikide püügi suhtes kohaldatavad meetmed

Artikkel 16l

Püügivõimsuse haldamine

1.   Käesoleva artikli kohaldamisel on väikeste pelaagiliste liikide varude püügivõimsuse sihttaseme kehtestamisel lähtutud asjaomaste liikmesriikide esitatud kalalaevade loetelust, mis on edastatud GFCMi sekretariaadile vastavalt soovituse GFCM/37/2013/1 punktile 22. Kõnealused loetelud sisaldavad kõiki traalnootade, seinnootade või muud liiki kokkuveotrossideta haarnootadega varustatud kalalaevu, millel on väikeste pelaagiliste liikide püüdmise luba ning mis on registreeritud käesoleva määruse I lisas osutatud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 asuvates sadamates, või mida, ehkki nad olid 31. oktoobril 2013 registreeritud väljaspool geograafilist alapiirkonda asuvas sadamas, käitatakse geograafilises alapiirkonnas 17 või 18 või mõlemas.

2.   Traalnootade ja seinnootadega varustatud kalalaevad liigitatakse olenemata asjaomase laeva kogupikkusest väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate laevade hulka, kui sardiin ja anšoovis moodustavad vähemalt 50 % saagi eluskaalust.

3.   Liikmesriigid tagavad, et geograafilises alapiirkonnas 17 väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate ning traalnootade või seinnootadega varustatud kalalaevade üldine püügivõimsus (väljendatuna brutotonnaažis (GT) või brutoregistertonnaažis (GRT) ning siseriikliku ja ELi laevastikuregistri kohases mootori võimsuse (kW) näitajas) ei ületa ühelgi ajahetkel väikeste pelaagiliste liikide püügivõimsuse sihttaset, millele on osutatud lõikes 1.

4.   Liikmesriigid tagavad, et väikeste pelaagiliste liikide püügiga tegelevad traalnootade ja seinnootadega varustatud kalalaevad, millele on osutatud lõikes 2, ei püüa kala rohkem kui 20 päeva kuus või 180 päeva aastas.

5.   Sellistel kalalaevadel, mis on püügireisil geograafilises alapiirkonnas 17 või 18 või mõlemas, kuid mis ei ole kantud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud püügiloaga laevade loetellu, on keelatud püüda või, erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1, hoida pardal või lossida anšoovise- või sardiinikogust või nii anšoovise- kui ka sardiinikogust, mis moodustab rohkem kui 20 % kogupüügist.

6.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest lõikes 1 osutatud püügiloaga kalalaevade loetelus tehtud täiendustest, kustutamistest või muudatustest kohe pärast sellise täienduse, kustutamise või muudatuse tegemist. Need muudatused ei mõjuta lõikes 1 osutatud püügivõimsuse sihttaset. Komisjon edastab kõnealuse teabe GFCMi täitevsekretärile.

(10)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7)."

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22)."

(13)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1)."

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7)."

(17)  Nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal (ELT L 167, 4.7.2003, lk 1)."

(18)  EÜT L 322, 14.12.1999, lk 3.”"

3)

III jaotisele lisatakse järgmine peatükk:

„PEATÜKK Ia

Andmete registreerimise kohustus

Artikkel 17a

Punakoralli korjamine

Sellised kalalaevad, kellel on punakoralli korjamise luba, peavad pardal püügipäevikut, kus registreeritakse iga päev punakoralli- ja kalasaak püügipiirkondade ja sügavuste kaupa, samuti püügipäevade ja sukeldumiste arv. See teave edastatakse pädevatele siseriiklikele asutustele määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 17b

Teatavate mereliikide juhupüük

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15 lõike 5 kohaldamist, registreerivad kalalaevade kaptenid kõnealuse määruse artiklis 14 osutatud püügipäevikus järgmise teabe:

2.   Teaduslikule nõuandekomiteele analüüsiks esitatavad riiklikud aruanded peaksid lisaks logiraamatusse kantud teabele sisaldama ka:

3.   Liikmesriigid kehtestavad 31. detsembriks 2015 eeskirjad lõikes 1 osutatud juhupüügi registreerimise kohta selliste kalalaevade kaptenite poolt, kelle suhtes ei kohaldata püügipäeviku pidamise kohustust määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 14 alusel.”

4)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 23a

Asjakohaste andmete edastamine komisjonile

1.   Iga aasta 15. detsembriks edastavad asjaomased liikmesriigid komisjonile järgmised andmed:

2.   Komisjon edastab lõikes 1 osutatud teabe GFCMi täitevsekretärile iga aasta 31. detsembriks.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile vastavalt soovituse GFCM/36/2012/1 punktile 5 kõikidest muudatustest punakoralli lossimiseks määratud sadamate loetelus.

4.   Liikmesriigid seavad sisse nõuetekohased järelevalvesüsteemid, et koguda usaldusväärset teavet selle kohta, missugune on põhja kinnitatud nakkevõrkude abil hariliku ogahai püügiga tegelevate kalalaevade mõju vaalaliste populatsioonide Musta mere piirkonnas, ja esitavad selle teabe komisjonile.

5.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest muudatustest munkhüljeste koobaste geograafilisi asukohti kirjeldavatel kaartidel ja asjakohastes loeteludes, millele on osutatud soovituse GFCM/35/2011/5 punktis 6.

6.   Komisjon edastab lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud teabe viivitamata GFCMi täitevsekretärile.

7.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte lõigetes 1, 3, 4 ja 5 osutatud teabe vormi ja edastamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 23b

Väikeste pelaagiliste liikide kontroll, seire ja järelevalve Aadria meres

1.   Liikmesriigid esitavad igal aastal 1. oktoobriks komisjonile oma kavad ja programmid, millega tagatakse artikli 16l järgimine nõuetekohase seire ja aruandluse, eelkõige igal kuul toimunud püüki ja püügikoormust käsitleva seire ja aruandluse kaudu.

2.   Komisjon esitab lõikes 1 osutatud teabe GFCMi täitevsekretärile hiljemalt iga aasta 30. oktoobriks.”;

5)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

2.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/12

1.

Komisjon esitas eespool nimetatud ettepaneku 11. juulil 2014.

2.

ELi-sisese ja ELi-välise kalanduspoliitika töörühm arutas ettepanekut alates 18. juulist 2014 kuni 8. jaanuarini 2015, võttes arvesse ka liikmesriikide kirjalikke märkusi (1).

3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma arvamuse vastu 15. oktoobril 2014 (2).

4.

Euroopa Parlament võttis oma esimese lugemise seisukoha vastu 13. jaanuaril 2015, kinnitades kalanduskomisjoni poolt varem hääletatud muudatused.

5.

Coreperi poolt eesistujariigile 21. jaanuaril 2015 antud volituste alusel toimus institutsioonide kolmepoolne kohtumine 2. märtsil ja muudetud volituste alusel 26. märtsil 2015. Seal saavutatud kompromissi kiitis alaliste esindajate komitee heaks 8. mail 2015 (3). Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni esimees teatas 11. mail 2015 nõukogule, et Euroopa Parlament kiidab teisel lugemisel muudatusteta heaks nõukogu poolt vastavalt poliitilisele kokkuleppele vastu võetud nõukogu seisukoha.

6.

Nõukogu saavutas 19. mail 2015 muudetud teksti suhtes poliitilise kokkuleppe.

7.

Ettepaneku eesmärk on ajakohastada määrust (EL) nr 1343/2011, inkorporeerides liidu õigusesse kohustused, mis tulenevad Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) poolt aastatel 2011–2014 vastu võetud kaitse- ja kontrollimeetmetest.

8.

Nõukogu tegi ettepanekusse muudatused, mille eesmärk on ühest küljest rakendada kaitsemeetmeid võimalikult täpselt rahvusvaheliselt kokku lepitud soovituste kohaselt. Nõukogu tahab Vahemere kalanduspoliitikas tagada võrdsed võimalused. Teisest küljest on muudatuste eesmärk lihtsustada ja ajakohastada delegeeritud otsusetegemist.

9.

Euroopa Parlament hääletas samalaadseid probleeme käsitleva 25 muudatusettepaneku poolt. Delegeeritud otsusetegemise suhtes kiitis parlament heaks volituste delegeerimise komisjonile, aga kehtestas kaitseklausli vahepeal rahvusvaheliste soovituste järgimiseks võetud riikide meetmete suhtes. Nõukogu muutis oma seisukohta, et võtta arvesse mitut parlamendi sisulist muudatusettepanekut, ning sõnastas uuesti menetlussätted delegeeritud otsusetegemise kohta, et leida kompromisse.

10.

Nõukogu muutis rannikuvööndi traalpüügi keeldu Mustal merel, et lubada spetsiifilisi erandeid, mis on põhjendatud asjaomases GFCMi soovituses loetletud erioludega. Komisjon analüüsib liikmesriikide erandeid.

11.

Seoses Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide kaitsemeetmetega leppisid nõukogu ja parlament kokku meetme kohaldamisala tehnilise muudatuse suhtes.

12.

Nõukogu võttis arvesse parlamendi muret, loetledes erinevaid üleminekusätteid kaugjuhitavate allveesõidukite kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks. Erandite kohaldamise suhtes nähakse muudetud ettepanekus ette delegeeritud õigusakti väljatöötamine piirkondadeks jaotamise kaudu; see on kontseptsioon, mis võeti kasutusele ühise kalanduspoliitika reformiga. Lisaks võeti parlamendi muret riikide meetmete kaitse pärast arvesse üleminekumehhanismi kasutuselevõtuga.

13.

Nõukogu muudatusettepanekud kattusid suures osas parlamendi omadega. Nendega lisati mõned praktilised elemendid kaitstud liikide vältimiseks ja eriliseks käsitlemiseks nende juhusliku püügi korral.

14.

Nõukogu muudatusettepanekutes eristatakse miinimumteavet, mille kalur peab registreerima, ja agregeeritud statistilist teavet, mille liikmesriigid esitavad GFCM-ile.

15.

Nõukogu võttis oma seisukoha koostamisel täiel määral arvesse komisjoni ettepanekut ja Euroopa Parlamendi esimese lugemise arvamust.