ELi õiguse rikkumine

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artiklid 258, 259 ja 260

MIS ON ELI TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLITE 258, 259 JA 260 EESMÄRK?

Nendega sätestatakse menetlused, mida tuleb järgida, kui Euroopa Komisjon või mõne ELi riigi valitsus leiab, et konkreetne ELi riik ei ole täitnud oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi.

PÕHIPUNKTID

ELiga seotud kohustuste täitmata jätmine võib tuleneda järgmistest põhjustest:

• seadusandlikud või haldusotsused või -tavad;
• positiivsed meetmed (ELi õigusega vastuolus olevate meetmete võtmine või selliste meetmete tühistamisest keeldumine);
• negatiivsed meetmed (ELi õiguse rakendamisega viivitamine või komisjonile rakendamisest teatamata jätmine).

Rikkumismenetlus

Euroopa Liidu Kohtu kohtumenetlused:

• algatab tavaliselt komisjon, kuid seda võib teha ka teine ELi riik;
• on suunatud ELi riigi vastu, isegi kui täheldatud puuduste eest on vastutav selle valitsus, parlament, föderaal- või piirkondlikud asutused.

Menetlus toimub järgmiselt:

• Komisjon või ELi riik teatab, et konkreetne ELi riik ei pruugi oma kohustusi täita.
• Komisjon saadab asjaomasele riigile märgukirja, milles taotletakse lisateavet. See riik peab saatma määratud tähtajaks, tavaliselt kahe kuu jooksul, üksikasjaliku vastuse.

• Selle vastuse põhjal võib komisjon:
  • esitada põhjendatud arvamuse (ametlik taotlus ELi õiguse järgimiseks, milles palutakse asjaomasel ELi riigil teavitada teda meetmetest, mis on võetud selleks ettenähtud tähtaja jooksul, tavaliselt kahe kuu jooksul) või
  • lõpetada menetluse, milles asjaomase ELi riigiga seotud küsimused lahendati, ilma et komisjonil oleks vaja menetlust jätkata.
• Kui asjaomane riik ei järgi komisjoni esitatud arvamust ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon anda asja Euroopa Liidu Kohtusse.
• Kui teine ELi riik on menetluse algatanud, võib ta pöörduda kohtusse isegi juhul, kui komisjon ei esita põhjendatud arvamust.
• Kohus võib anda ELi riigile, kes rikub tema arvates ELi õigust, korralduse võtta teatavaid meetmeid.
• Kui komisjon leiab, et riik ei täida õiguslikku otsust, võib ta anda juhtumi lahendamiseks teist korda kohtusse, esitades soovituse makstava trahvi suuruse kohta.
• Kui kohus leiab, et otsust endiselt ei täideta, võib ta määrata põhisumma ja/või trahvi.
• Kui komisjon annab ELi riigi ELi õiguse rakendamiseks võetud riiklikest meetmetest teatamata jätmise eest kohtusse, võib ta samal ajal taotleda kohtult finantssanktsioonide kohaldamist. Sellisel juhul võib kohus määrata karistusi esialgses kohtuotsuses.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 1. peatükk – Institutsioonid – 5. jagu – Euroopa Liidu Kohus – Artikkel 258, 259 ja 260 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 160–161)

Viimati muudetud: 12.07.2016